Kivisool pärineb ca 220 milj. aasta eest kuivanud ürgmerest Himaalajast (roosat värvi kõrge rauasisalduse tõttu) või ka näiteks Saksamaal mäestikest (valget värvi). Põhja-Euroopas asuvad soolaladestused varasema Zechstein mere piirkonnas, mis jookseb Prantsusmaast kuni Poolani. Maakoore liikumistega sattus ta sügavale pinnase alla ning on kaitstud keskkonna mõjude eest. Sool kaevatakse välja,…
Kindlasti olete kuulnud probiootikumidest. Need on ikka need esimesed, mida soovitab perearst tarvitada peale antibiootikumikuuri. Mida need probiootikumid aga endast täpsemalt ette kujutavad? Kes või mis nad on ja kuidas nad toimivad? Inimese seedekulgla on kuni 10 meetrit pikk, millest soolestik – kaaludes ligikaudu 2 kg, moodustab umbes 6-9 meetrit.…
Suurem kuuma- ja kuivaperiood paistab olevat läbi saanud, on juba olnud vihmasid ning külmasid öid. Metsadesse on ilmunud seened. On ilmunud ning iga päevaga tekib neid aina juurde. Seened on suurepärane toidulisa meie igapäevaelus, pakkudes meeldivat vaheldust liha- ja kalatoitudele. Lisaks heale maitsele on need ka tervislikud, sisaldades sama vähe…
Kui juba keha (suur)puhastamisest ja detoxist juttu on olnud, kirjutaks selle teema ka pisut laiemalt lahti – et mis see detox siis õigupoolest on, mida jälgida oma toitumisese ning milliseid muutusi võtta ette oma igapäevases elukorralduses? Detox (lühend sõnast detoksikatsioon) sõna taga on peidus tõhus üldpuhastav dieet, mis aitab kehast välja…
Laiemalt on teada vana idamaade rahvatarkus, et kurkumipiim mõjub hästi köha (bronhiidi, kopsupõletiku) raviks, sarnaselt eestimaisele meepiimale. Eks ta olegi nagu meepiim, kuhu on lisatud kurkumit ning võib-olla veel teisigi vürtse. Olen seda imepiima ka oma laste ravimisel kasutanud ning tuleb tõdeda, et köha kadus tõepoolest kiiresti. Samuti olen köhaärrituse…
Kibuvits on kallim kullast – nii hinnati tema väärtust antiikajal. Ka tänapäeval tõdeme, et kibuvitsamarjad on tervise varaait, looduse väärtuslik kink inimesele. Lausa tihnikutena kasvab harilik kibuvits jõgede ja järvede kallastel, kurdlehine kibuvits ehk kurdlehine roos aga laiutab metsikult mere ääres ja nüüd ka kultiveeritud liigina koduaedades. Eestis kasvab looduslikult…
Nahk on rohkem, kui keha kate – see on suurima pinnaga elund, mille kaudu toimub organismi kontakt välismaailmaga. Nahk kaitseb sügavamal asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Kahjulikud ained eralduvad naha kaudu: kui jämesool, neerud ja maks ei tule mürkainetega toime, peab nahk aktiivsemalt tegutsema. Sellest annavad märku näiteks vistrikud,…
Rabarberihooaeg on kätte jõudnud! Juba praegu on võimalik peenralt ampsata, koogi ja kisselli sissegi pista, kuid üsna varsti, peale vihma ja paari soojemat päeva on teda juba nii palju, et ei tea, mida sellega peale hakata. Mõtlesingi siis, et tuletan nii endale kui ka kõigile teistele taas meelde, et tegemist…
Täna on suurepärane võimalus taas kord enda ja oma pere toitumist puudutavad valukohad kriitilise pilguga üle vaadata, ümber hinnata ning vajadusel ka tervisesõbralikumaks korraldada. Esimesena tahaks sellise pilguga vaadata üle valge surma number 1 – suhkru ning ühtlasi rääkida tema sõbralikematest alternatiividest – meest, erinevatest siirupitest, steeviast aga ka juba…
Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat, kui pelgalt maitseaine. Tegelik ja ainus tõde on see, et ilma soolata me ei saagi elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu,…
Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on need siiski väga väärtuslikud toiduained, eriti rasvase liha või juustu asemel. Kaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernestes, ubades ja läätsedes oleva raua saate…
Talvega on meie kehad enamiku meis sisalduvaist vitamiinivarudest ära kulutanud ning soovivad lisa väljastpoolt. Enne, kui sirutada käsi erinevate vitamiinipreparaatide järele, tasuks mõelda, kuidas oleks võimalik oma kehale turgutust pakkuda naturaalsemal ja kindlasti ka soodsamalt viisil. Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti idandamine. Idandatud seemned ja oad on heamaitseline, kvaliteetne toortoit,…
Mesi on väga maitsev, aga ka tervisele tõeliselt kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga fakt, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Inimesed on mesilaste elutööd hinnanud ja mett erineval moel tarvitanud juba viimased 2500 aastat. Siiski ei ole mesi üksnes maitsev dessert, vaid…
On käes astelpajumarjade aeg Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele – marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat.…
Hommikud on juba sügiseselt karged. Õhtudki üsna jahedad. Pole midagi mõnusamat, kui suruda külmast kanged sõrmed ümber kuuma teetassi ning lasta meeldivalõhnalisel, maitsval joogil oma keha aeglaselt üles soojendada. Igaühel meist on kindlasti ka oma lemmiktee, või lausa lemmik hommiku- ja lemmik õhtutee ning lisaks sellele veel mõni, mis vastavalt…
Inimestel on vastavalt aastaaegadele soodumused teatud haigusteks – pea- ja liigesevalud, ülemiste hingamisteede haigused, kõhuhädad, nahaprobleemid. Selle põhjuseks on liiga madal või kõrge õhutemperatuur, liigne soe või külm niiskus, aga ka päike, pimedus ja lõõskav tuul. Sesoonselt tulevaid ja minevaid või ägenevaid tervisehädasid saab toetava toitumisega mahendada või ära hoida.…
Kõik pähklid sisaldavad fitiinhapet, mis säilitab taimede kudedes mineraalset fosforit. Eriti palju leidub seda pähklites, seemnetes, ubades ja teraviljades. Inimese ja mõnede loomade organism seda ei omasta. Lisaks takistab fitiinhape mineraalide nagu näiteks: tsink, raud, kaltsium ja magneesium omastamist. Leotamine aitab fitiinhappest vabaneda ning parandab pähklites leiduvate toitainete omastamist. Esmalt…
Toorkakaod saadakse Theobroma cacao nimelise puu viljadest, täpsemalt nende puuviljade sees leiduvatest mandlisuurustest kakaoubadest. Need oad sisaldavad üle 1200 aktiivse toitaine ning umbes 10% kakaost moodustavad antioksüdandid. Antioksüdantide kõrge sisalduse poolest on kakao võrreldamatu mistahes teise toiduainega. Antioksüdandid on ained, mis aitavad meile kindlustada kvaliteetsemat elu, reguleerides rakutasandil organismi normaalset tegevust. Toorkakao…
Võiks ju arvata, et kui sulatan kodus kakaovõi ja lisan kakaod ja suhkrut ja muid lisaaineid, siis ongi juba tooršokolaad. Tegelikult on tooršokolaad ja toortoit üldse valmistatud põhimõttel, et midagi ei kuumutata üle 45°C selleks, et säiliksid kõik väärtuslikud vitamiinid, mineraalid, ensüümid, antioksüdandid ja südamesõbralikud küllastumata rasvad. Tooršokolaadi valmistatakse üksnes puhastest,…
Kuidas teha õiget valikut? Kaubanduses on sortiment nii lai ning kogu see kaupade virr-varr ajab õigupoolest pea ringi käima. Ja kui ei tea, mida valikut tehes jälgida, siis ongi kergem minna lihtsama vastupanu teed ning otsustada oma valik kas hinnast või kauba välimusest sõltuvalt. Tegelikult oleks aga mõistlik juba varem…
Inimese keha peab säilitama tasakaalus pH taseme selleks, et püsida terve. Süües happelisi toite, üritab keha vere pH taset tasakaalustada vallandades aluselisi mineraale vereringesse, nagu kaltsium, fosfor ja magneesium. Kui me ei saa toiduga piisavalt aluselisi toiduaineid, siis peab keha varustama ennast teistest allikatest (näiteks luudest, lihastest), mis võib põhjustada…
Igas vanuses võib tekkida neerudesse teralised moodustised, eriti pärast 35 a saamist. Enamasti on põhjuseks liigne kaltsiumi ja teiste mineraalide ladestumine. Nad võivad olla millimeetri kuni 3 cm läbimõõduga. Meestel on 3 korda suurem tõenäosus selleks, kui naistel. Tegelikult ei pruugi sa teadagi, et neerudes midagi on, kuni see tera…
Idandatud seemned ja oad on heamaitseline toortoit, mida igaüks on võimeline toatingimustes kasvatama. Idandades seemnete ja ubade mineraalainesisaldus ei muutu, kuid nende imendumine organismis paraneb, sest idandamisel hajub seemnete ja ubade koores olev fütiinhape. Valkained ehk proteiinid lõhustuvad ja muutuvad. Kaunviljade valkaine kvaliteet idanemise ajal nähtavasti ei parane. Nisu idanemisel…
Esimene, kes trotsides kevadisi öökülmi, oma nina mullast välja pistab, on rabarber ning ta ei tee seda sugugi arglikult ega tagasihoidlikult, vaid ikka suurelt ja uhkelt, nagu ühele kevadisele aiakuningannale igati vääriline. Kuna rabarbris on palju õun- ja sidruhapet ning teisigi säilitamist soodustavaid aineid, on ta hea hoidistamise materjal.…
Linaseemnete kasutamine algas juba kiviajal. Milline on linakasvatuse kodumaa, pole teada. Küll aga on teada, et lina on üks vanimaid kultuurtaimi, selle seemneid on söönud nii inimesed kui loomad juba tuhandeid aastaid, ka on linaseemneid ning õli kasutatud lisaks toidulauale ka rahvameditsiinis. Linaseemnete bioloogiline väärtus ravimtoiduainena seisneb peamiselt selles, et…
Õunaäädikas on üks neist suurepärastest toiduainetest, mida võimalik keha puhastavaks abivahendiks kasutada – nii lihtne ja samas nii universaalne – kõlbab ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi passib ta maitsestama kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana. Õunaäädikas on tõhus naturaalne ja…
Minu ja küllap ka paljude teiste poole, kes oma pere tarbeks kanu (ja muid linde) peavad, pöörduvad aeg-ajalt julged ja mõtlevad inimesed, kes tahaks oma perele pakkuda ehedat ja naturaalset muna ja/või linnuliha tavakaubanduse lettidel leiduva suurfarmide toodangu asemel, tüüpiliste algaja küsimustega. Kuidas ja millest alustada? Kust osta kanad/tibud? Mitu kana…
Hoolimata sellest, et maa on ikka veel peaaegu roheline ja ülepäeva sajab vihma, hakkab ei-tea-kust ligi hiilima jõulutunne. Tahaks tube kaunistada, lastega jõuluehteid meisterdada, igatsen mandariini ja vürtside lõhna ning verivorsti. Samuti on taas, nagu jõuluajal ikka, tulnud vastupandamatu soov ise kodus piparkooke teha, just selliseid, mis on päris algusest peale…
Seesamiseemned on toitude maitsestamisel olnud kasutusel juba aastatuhandeid. Tegelikult ongi seesamiseemned vanim teadaolev kirjasõnas nimetatud maitseaine, mida olla mainitud Assüürias juba 5000 aasta eest. Ühe Assüüria legendi järgi jumalas seesamiseemnetest tehtud veini, kui nad kohtusid, et luua Maa 🙂 Hindu uskumuste järgi sümboliseerivad seesamiseemned surematust, vanas Babülonis sõid naised meest…
Vanill, see imepärane vürts, on leidnud kasutust juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Näiteks pidasid temast lugu nii maiad kui asteegid, valmistades jooki veest, vanillikaunadest, vürtsidest ja kakaoubadest. Mehhikos, Belisžes ja Guatemalas juuakse tänapäevani Maiade kakaod ja Asteekide kakaod, mis sisaldavad muuhulgas ka tšillit ja teisi vürtse. Vanillikaunad on magusad…
Piprad – need väikesed mustad … või rohelised … või hoopis valged terad tuletavad esimese emotsioonina meelde midagi hirmkibedat. Siiski, just vastupidiselt, on neil väikestel terakestel võime vallandanda meie kehas õnnehormoonid. Sellele tasub kohe päris tõsiselt mõelda, kui õues on hall ja sombune ning rõõmsad mõtted paistavad olevat kusagile…
Maailma vanimate kultuurtaimede hulka kuuluvat sinepit kasutab inimkond maitsetaimena juba ligi 5000 aastat. Arstiteaduse isa Hippokrateski hindas sinepiseemneid, seda just nende mitmekülgse ravitoime poolest. Keskajal hakati sinepitaimi kasvatama ka kloostriaedades nii ravim- kui maitsetaimena. Sinepipasta valmistamise retsept on teada aastast 42, ehkki roomlaste ja kreeklaste köökides kasutati seda veel tagasihoidlikult.…
Tähtaniis on sooja aniisise ja lagritsase maitse ning aroomiga vürts. Iseloomuliku lilleõie kujuga, millel on peaaegu alati 8 tippu. Viljad korjatakse vahetult enne küpsemist ning kuivatatakse. Maitserohke õli asub viljakestas, mitte seemnetes. Kasutatakse alati kuivatatult. Eriti levinud on tähtaniis Hiina ja India köögis, vähemal määral ka Vietnami, Malaisia, Indoneesia…
Ingver pärineb Lõuna-Aasiast, kus ta juba tuhandeid aastaid tõhusa ravimtaimena kasutusel on olnud. Juba muistsed hiinlased avastasid tema toime vananemise vastu, samuti usuti, et ingver suurendab sugutungi ja viljakust. Ingverile annavad tema vürtsikuse risoomis sisalduvad terava maitsega eeterlikud õlid, mida on tavaliselt kokku 1-3 % kuivkaalust. Eeterlikest õlidest on…
Miso-supp ehk misoshiro on Jaapani köögi lahutamatu osa. Miso-supp ja valge keedetud riis on Jaapani traditsiooniline hommikusöök, paljud jaapanlased tarvitavad seda igapäevaselt. Miso-suppi valmistatakse vürtsikast valgurikkast misopastast, mis valmistatakse sojaubadest, soolast ja teraviljast (tavaliselt riis või oder) ja traditsioonilisest dashi kalapuljongist. Enamasti polegi miso-supis muid komponente, aga mõnikord lisatakse supile…
Käes on ilus suvine aeg, jaanipäevaselt vihmaste ilmade hulka on sattunud juba ka neid päris suvepäevi, mil päike palavamalt kõrvetama kipub. Kindlasti ei tohi sel juhul unustada end ja eriti oma lapsi kaitsta liigse päikesekiirguse eest (päikesekaitsevahendid selleks puhuks leiad siit), seda eriti rannas, kus tihtipeale puudub võimalus vajadusel…
