Kohalik ja hooajaline: astelpaju

On käes astelpajumarjade aeg. Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele – marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide konsentraat. Kuigi oleme harjunud neid marju ikka rohkem värskelt sööma, saab neidki hoidistada üsna mitmel viisil ning ka talvel oma tervist turgutada.

Astelpajumarjad on tõepoolest vitamiinide varaait, sisaldades üle kümne olulise vitamiini. Heas koosluses on C-, E-, K-, P- ja B-grupi vitamiinid. Vitamiinisisaldus erineb sorditi ja oleneb paljudel juhtudel ka kliimast. Väga oluline on ka see, et marjades on palju karotenoide (tunduvalt rohkem kui porgandis) ja flavonoide, mis annavadki neile erilise väärtuse. Väärtuslikud on marjades sisaldusvad taimsed steroolid, mis mõjutavad soodsalt vere kolesteroolitasakaalu ning suguhormoonide teket ja asendamatuid rasvhappeid. Kui rääkida veel mineraalainetest (kaalium, magneesium, raud, mangaan, boor, räni jt), pektiin- ja parkainetest, orgaanilistest hapetest – ei lõppegi astelapaju kiitmine!

Marjade mõju inimorganismis ulatub kõikjale: marjade söömisest on abi pahaloomulise kasvaja ravil ja immuunsüsteemi tugevdamisel, nad ergutavad hormonaalsüsteemi (kilpnääre, harknääre, kõhunääre), pidurdavad veresoonte lupjumist, kaitsevad meid viiruste sissetungi eest ja on abiks külmetushaiguste korral, mõjutavad rasvade ainevahetust, kaitsevad ja tugevdavad nahka, korrastavad seedimist, reguleerivad vererõhku jne.   Lisaks marjadele kasutatkse astelpajusaadustest veel seemnetest saadud õli. Astelpajuseemneõlis on peale eelnevalt välja toodud ainete ka K- ja F-vitamiini, rasvhappeid, fütontsiide ja steroole.

Välispidiselt on astelpajuõli (astelpajumarja kestadest rapsiõliga ekstraheeritud õli) tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks – nahapõletike, põletuste, ekseemide ja külmetuste korral ja põletike vaigistajana naistehaiguste puhul. Õliga on saadud ka häid tulemusi maksa ainevahetushäirete (alkoholimürgituse) ravimisel. Astelpajuõli tarvitatakse ka asteeniliste seisundite ja kehvaveresuse korral üks teelusikatäis korraga enne sööki kaks korda päevas.   Kõige kasulikum on astelpajumarju muidugi kohe värskelt süüa, kuid pikemaaegseks säilitamiseks võime neid sügavkülmutada, kuivatada ja hoidistada mitmel moel. Ka hoidistes säilitavad marjad hästi kõik toitained, kui me neid targalt valmistame. Astelpajumarjadest saame head mahla, moosi ja kompotti, mis sobivad hoidistada koos vähem hapude puuviljade ja marjadega ning isegi köögiviljadega. Hästi hinnatud on astelpajumahl, mida võib valmistada lauapealse mahlapressiga või suurema koguse korral ka spetsiaalse pressimisseadme abi.

Astelpaju-porgandimarmelaad 500 g astelpajumarju 800 g puhastatud porganditükke 700-800 g suhkrut 1,5 kl vett 0,5 tl riivitud muskaatpähklit Keeda porganditükid veega peaaegu pehmeks. Pane porgandite juurde toored astelpajumarjad ja püreesta saumikseriga või aja läbi hakklihamasina. Sega juurde suhkur ja keeda püreed umbes 15 minutit, kuni see muutub paksemaks ja läikivaks. Maitsesta muskaatpõhkliga. Tee marmelaadiproov. Täida marmelaadiga ettevalmistatud purgid, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita jahedas. Kui soovid seemneteta astelpajupüreed, võid astelpajumarjad eraldi keeta ja hõõruda läbi sõela ning seejärel ühendada porgandipüreega.

Vürtsikas astelpajukaste 750 g astelpajumarju 250 g õunatükke 200 g rosinaid või muid kuivatatud marju-puuvilju 200 g suhkrut 0,5 kl õunaäädikat 1 tl soola 0,5 tl purustatud pimenti (vürtsi) 1 tl ingveripulbrit 1 hakitud tšillipaprika või noaotsaga tšillipipart Vett Sega kõik ained kokku madalasse keedunõusse. Aja koos veega keema ja keeda vaiksel tulel pidevalt segades tund aega. Tõsta kuum maitselisand kohe ettevalmistatud väikestesse purkidesse, sulge õhukindlalt ja jahuta. Säilita külmkapis. See magushapu lisand sobib sea- ja linnuliha, kala ja grilltoitude juurde, aga ka külmade liha- ja kalalõikude peale.   Kasutatud materjal:

  • A. Luigela “Hoidised”
  • A. Paju “Aed ja mets kui apteek”

Astelpajumarju pildistas: Aile Nõupuu

Otsi kategooria järgi