Suurem kuuma- ja kuivaperiood paistab olevat läbi saanud, on juba olnud vihmasid ning külmasid öid. Metsadesse on ilmunud seened. On ilmunud ning iga päevaga tekib neid aina juurde. Seened on suurepärane toidulisa meie igapäevaelus, pakkudes meeldivat vaheldust liha- ja kalatoitudele. Lisaks heale maitsele on need ka tervislikud, sisaldades sama vähe…
Kui juba keha (suur)puhastamisest ja detoxist juttu on olnud, kirjutaks selle teema ka pisut laiemalt lahti – et mis see detox siis õigupoolest on, mida jälgida oma toitumisese ning milliseid muutusi võtta ette oma igapäevases elukorralduses? Detox (lühend sõnast detoksikatsioon) sõna taga on peidus tõhus üldpuhastav dieet, mis aitab kehast välja…
Kookosrasva on aegade algusest peale kasutatud niihästi toiduaine, kosmeetikumi kui ravimina, eriti palju kasutab seda tänaseni india rahvameditsiin – ayurveda. Kuni 1960-ndate aastateni, mil liidripositsioonile tõusis sojaõli, oligi just kookosrasv maailma levinuim taimeõli (tõepoolest, +25 C juures muutub lumivalge tahke kookosrasv läbipaistvaks kookosõliks). Kookosõli pressitakse küpsete, ise puu otsast langenud…
Kibuvits on kallim kullast – nii hinnati tema väärtust antiikajal. Ka tänapäeval tõdeme, et kibuvitsamarjad on tervise varaait, looduse väärtuslik kink inimesele. Lausa tihnikutena kasvab harilik kibuvits jõgede ja järvede kallastel, kurdlehine kibuvits ehk kurdlehine roos aga laiutab metsikult mere ääres ja nüüd ka kultiveeritud liigina koduaedades. Eestis kasvab looduslikult…
Nahk on rohkem, kui keha kate – see on suurima pinnaga elund, mille kaudu toimub organismi kontakt välismaailmaga. Nahk kaitseb sügavamal asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Kahjulikud ained eralduvad naha kaudu: kui jämesool, neerud ja maks ei tule mürkainetega toime, peab nahk aktiivsemalt tegutsema. Sellest annavad märku näiteks vistrikud,…
Pikalt kestnud külma ja pimeda talve järel on inimese organism väsinud. See januneb vitamiinide ja minraalainete järele ning meie organismi vastupanuvõime on langenud. Kevadel kiireneb ainevahetus ning meie organism ei jõua sellega kohaneda. Samuti on tunduvalt kahanenud D-vitamiini hulk, millest tulenevalt võime tunda väsimust ning energiapuudust. Ka meie nahk näeb…
Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat, kui pelgalt maitseaine. Tegelik ja ainus tõde on see, et ilma soolata me ei saagi elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu,…
Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on need siiski väga väärtuslikud toiduained, eriti rasvase liha või juustu asemel. Kaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernestes, ubades ja läätsedes oleva raua saate…
Talvega on meie kehad enamiku meis sisalduvaist vitamiinivarudest ära kulutanud ning soovivad lisa väljastpoolt. Enne, kui sirutada käsi erinevate vitamiinipreparaatide järele, tasuks mõelda, kuidas oleks võimalik oma kehale turgutust pakkuda naturaalsemal ja kindlasti ka soodsamalt viisil. Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti idandamine. Idandatud seemned ja oad on heamaitseline, kvaliteetne toortoit,…
Maca on redisesarnane juurikas, mis kasvab Peruu Andide mägismaal 4000-4500 meetri kõrgusel, mis teeb temast kõige kõrgemal kasvatatava toiduaine maailmas. Maca juur on rikas süsivesikute, valkude, vitamiinide, kiud- ja mineraalainete poolest, sisaldades palju peamisi rasvhappeid, B-vitamiine, C-vitamiini, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit, rauda ja kaaliumit. Juba iidsetel aegadel pidasid Peruu indiaanlased macat…
Mesi on väga maitsev, aga ka tervisele tõeliselt kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga fakt, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Inimesed on mesilaste elutööd hinnanud ja mett erineval moel tarvitanud juba viimased 2500 aastat. Siiski ei ole mesi üksnes maitsev dessert, vaid…
Küllap on enamikele meist teada, et nii sibul kui küüslauk on efektiivsed vahendid külmetushaiguste ennetamisel ja ravis. Küllap on pea igaühel meist varuks ka mõni kodune retsept, kuidas neid lauguliste sugukonda kuuluvaid imevilju kõige efektiivsemalt kasutada. Näiteks ma ise olen päris mitu korda küüslaugu abil edukalt ravinud nii kõrva- kui…
On käes astelpajumarjade aeg Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele – marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat.…
Toorkakaod saadakse Theobroma cacao nimelise puu viljadest, täpsemalt nende puuviljade sees leiduvatest mandlisuurustest kakaoubadest. Need oad sisaldavad üle 1200 aktiivse toitaine ning umbes 10% kakaost moodustavad antioksüdandid. Antioksüdantide kõrge sisalduse poolest on kakao võrreldamatu mistahes teise toiduainega. Antioksüdandid on ained, mis aitavad meile kindlustada kvaliteetsemat elu, reguleerides rakutasandil organismi normaalset tegevust. Toorkakao…
Lõpuks on käes kevad. Minu jaoks oli see juba lapsepõlves kauneim ning oodatuim aeg. On olnud alati põnev jälgida, kuidas kogu maa tärkab uuele elule – kuidas saabuvad kodumaale tagasi sajad erinevad rändlinnud, kuidas poevad mullast välja esimesed võililled, naadipojad ja nurmenukud, kuidas puhkevad pungadest noored lehed. Kevad on ka…
Õunaäädikas on üks neist suurepärastest toiduainetest, mida võimalik keha puhastavaks abivahendiks kasutada – nii lihtne ja samas nii universaalne – kõlbab ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi passib ta maitsestama kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana. Õunaäädikas on tõhus naturaalne ja…
Seoses saabuvate jõuludega olen tänavu väga isetehtud maiustuste lainel. Olen surfanud internetis, lugenud teiste kokkamishuviliste kommiretsepte, tellinud kommivorme ja üht-teist ka oma peast leiutanud ja nuputanud. Mulle meeldib, kui jõulud jäävad oma olemuselt soojaks ja isiklikuks, millekski muinasjutuliseks, kuhu igalt poolt vägisi pealesuruv tarbimismaailma sisse ei suuda tungida. Isetehtud…
Hoolimata sellest, et maa on ikka veel peaaegu roheline ja ülepäeva sajab vihma, hakkab ei-tea-kust ligi hiilima jõulutunne. Tahaks tube kaunistada, lastega jõuluehteid meisterdada, igatsen mandariini ja vürtside lõhna ning verivorsti. Samuti on taas, nagu jõuluajal ikka, tulnud vastupandamatu soov ise kodus piparkooke teha, just selliseid, mis on päris algusest peale…
Seesamiseemned on toitude maitsestamisel olnud kasutusel juba aastatuhandeid. Tegelikult ongi seesamiseemned vanim teadaolev kirjasõnas nimetatud maitseaine, mida olla mainitud Assüürias juba 5000 aasta eest. Ühe Assüüria legendi järgi jumalas seesamiseemnetest tehtud veini, kui nad kohtusid, et luua Maa 🙂 Hindu uskumuste järgi sümboliseerivad seesamiseemned surematust, vanas Babülonis sõid naised meest…
Vanill, see imepärane vürts, on leidnud kasutust juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Näiteks pidasid temast lugu nii maiad kui asteegid, valmistades jooki veest, vanillikaunadest, vürtsidest ja kakaoubadest. Mehhikos, Belisžes ja Guatemalas juuakse tänapäevani Maiade kakaod ja Asteekide kakaod, mis sisaldavad muuhulgas ka tšillit ja teisi vürtse. Vanillikaunad on magusad…
Maailma vanimate kultuurtaimede hulka kuuluvat sinepit kasutab inimkond maitsetaimena juba ligi 5000 aastat. Arstiteaduse isa Hippokrateski hindas sinepiseemneid, seda just nende mitmekülgse ravitoime poolest. Keskajal hakati sinepitaimi kasvatama ka kloostriaedades nii ravim- kui maitsetaimena. Sinepipasta valmistamise retsept on teada aastast 42, ehkki roomlaste ja kreeklaste köökides kasutati seda veel tagasihoidlikult.…
Tähtaniis on sooja aniisise ja lagritsase maitse ning aroomiga vürts. Iseloomuliku lilleõie kujuga, millel on peaaegu alati 8 tippu. Viljad korjatakse vahetult enne küpsemist ning kuivatatakse. Maitserohke õli asub viljakestas, mitte seemnetes. Kasutatakse alati kuivatatult. Eriti levinud on tähtaniis Hiina ja India köögis, vähemal määral ka Vietnami, Malaisia, Indoneesia…
Ingver pärineb Lõuna-Aasiast, kus ta juba tuhandeid aastaid tõhusa ravimtaimena kasutusel on olnud. Juba muistsed hiinlased avastasid tema toime vananemise vastu, samuti usuti, et ingver suurendab sugutungi ja viljakust. Ingverile annavad tema vürtsikuse risoomis sisalduvad terava maitsega eeterlikud õlid, mida on tavaliselt kokku 1-3 % kuivkaalust. Eeterlikest õlidest on…
Uuringud näitavad, et külmpressitud kookosõli on lisaks kõigele muule ka väga tõhus suuhügieenis. Põhilised bakterid suus on happeid tekitavad Streptococcus bakterid ning kookosõlis olevad ensüümid tugevalt takistavad nende levikut. Ei mingeid kahjulikke kemikaale. Tavalistes hambapastades on antibakteriaalsete omaduste tagamiseks lisatud triklosaani, mis teatavasti võib põhjustada allergiat, nahaärritust, mõjutab hormoonsüsteemi ja…
Rahvakalendri järgi lõpetas vastlapäev jõuludega alanud suure pidutsemise aja ja alustas suurt paastu. Tänapäeval küll nii pikalt enam ei pidutseta ja ka paastuaeg pole enam ammugi valdava osa elanikkonna jaoks, kuid kõigest sellest hoolimata on alles jäänud selline kalendripüha nagu vastlapäev. Olgu selle vastlapäevaga aga ajalooliselt lood nii nagu nad…
Kas olete märganud, kui hea ja kerge olemise annab männimetsas jalutamine? Mänd on puude hulgas just see, kellele on omistatud seda head kerget tunnet tekitavat toimet. Miks on see nii, see pole tänapäeva teadusele veel päris selge, aga ega see polegi oluline. Oluline on see, et männipuud teevad meile head.…
Talv on eriline aeg nautida soojendavate vürtside võlusid nii toidulaual kui talvistes jookides. Kuigi jõulud on läbi, ei ole peod ja mõnusad koosviibimised vahvate inimeste seltsis sellega lõppenud. Ees on veel mitu karget talvekuud, aastavahetus, talvelaste sünnipäevad, pimedad talveõhtud koos kallite lähedastega, talvised piknikud, vastlapäev ning palju-palju muid erinevaid võimalusi…
Möödunud aastal sai mulle osaks au valmistada jõuludeks traditsioonilist jõulukeeksi. Kogemus oli põnev ning tulemus väärt kordamist. Traditsioonilise inglise jõulukeeksi eripära seisneb selles, et keeks tehakse sageli isegi kuni 6 kuud enne jõule valmis ning hellitatakse seda siis aeg-ajalt alkoholiga immutades. Minu keeks valmis 2 nädalat varem ning piisas sellestki.…
Leidsin taimetoit.ee lehelt fantastilise Sandra Vungi taimse tarretisetordi retsepti ja see oleks üks igati vahva nädalavahetusekatsetamine. Sandra sõnul on järgnev retsept küllaltki universaalne, et sellega peaks saama valmistada igasuguseid erinevaid taimseid tarretisekooke erinevate katete ja marjadega – nii et, usaldage vaid maitsemeelt ja laske fantaasial lennata. Mulle tundub…
Olen vahepeal nii tööst kui loodusest eemal olnud, kuna sünnitasin terve ja tragi poja. Aga nüüd olen ma tagasi ning nüüd on just see viimane aeg midagi arooniatega ette võtta. Esimesed külmad on neid juba jõudnud näpistada, esimesed vihmad pesta, just nüüd on on viimane aeg neid veel purki…
Juba mõnda aega lõhnavad turuletid ja suuremate kaubanduskeskuste sissepääsude esised värskete maasikate järele. Ka aedades võib nii mõnigi noppida ja suhu pista esimesi päikesepunaseid marju. Mmm… see magus maasikaaeg – tundub, et suvi on hoolimata heitlikest ilmadest tõepoolest alanud. Maasikas on veerikas (temas on keskmiselt 89% vett), vähese happesisaldusega (sidrunhape,…
Juba iidsetest aegadest on võilille hinnatud kui väärt ravimtaime. Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Võilillelehed sisaldavad C-vitamiini, karoteeni, E-vitamiini, B1-, B2-, B3-vitamiini, mineraalainetest kaltsiumi, kaaliumi, rauda ja fosforit. Võilill sobib hästi tervise turgutajaks südame- ja veresoonkonnahaiguste korral toidus, teena, siirupina. Salatina ületavad võililled lehtsalatit…
Paar viimast soojemat päeva on looduse nagu võluväel elama pannud. Eile aias ringi jalutades märkasin, et nii nõgesed, naadid kui ka võilillelehed on juba täiesti arvestatava suurusega, kas siis ära rohimiseks või hoopis nahka pistmiseks. Ka olen ma juba nii mõnedki korrad metsaservas nurmenukulehti näksimas käinud. Eile aga märkasin, et…
Muna on iidne sigivuse, sünni ja loovuse sümbol. Munas on olemas kõik eluks tarvilik – muidu ei saaks ju tibu kooruda. Kahjuks on hakanud osa inimesi kolesteroolikartuses aina vähem muna sööma. Tegelikult pole hirmuks aga suurt põhjust – targalt toitudes saab organism munast hoopis väga palju väärtuslikku. Tõsi ta on,…
Gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne autoimmuunne soolehaigus, mida põhjustab ülitundlikkus teraviljavalkude suhtes. Talumatust põhjustab just teraviljades leiduv valgusegu, millele on üldnimeks antud gluteen (ld gluten – liim). Suhteliselt uue kultuurina meie toidulauale jõudnud nisu sisaldab laiemalt kasutatavatest teraviljadest kõige enam valk gluteeni ning on kõige sagedamini seedeprobleemide põhjustajaks. Mitme koosmõju…
Nimi Rooibos pärineb Aafrika slängist hollandikeelsele sõnale “punane põõsas”. Rooibos ongi väike põõsasjas taim, mis kasvab ainult Lõuna-Aafrikas. Tal on tihedad nõeljad rohelised lehed, mis muutuvad iseloomulikult punaseks peale nende kääritamist. Rooibose taim on küllaltki õrn ja selle harimine ei ole muutunud palju aastate jooksul. Taimed kasvavad lopsakalt vaid siis,…
