Tervislik snäkk – maitsvad paisutatud terad

Erinevate paisutatud teraviljadega on inimkond maiustanud juba sajandeid. Maitsvad on sellised snäkid tõepoolest, samuti kiudainerikkad, täis erinevaid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Samuti sisaldavad nad võrreldes paljude teiste snäkkidega võrdlemisi vähe kaloreid. Ega teraviljatoodete kasulikkus polegi ju kellelegi eriliseks uudiseks, kuid seni on neid tervislikeks peetud eelkõige just kiudainete tõttu.…

Hanerasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks

Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toiduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastamata…

Mustikad

Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimina. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine, karotenoide ja muid kasulikke aineid. Marjad sisaldavad suhkruid, eeterlikke õlisid, pektiini,…

Kohalik ja hooajaline: sibul

Sibul ja teised laugud kuuluvad taimeda hulka, mida on isegi Piiblis mainitud. Sibul ja küüslauk, mis on tähtsamad laukude pere esindajad, leidsid kasutamist juba vaaraode juures 1550. aastal eKr. Egiptlased uskusid, et sibul suudab surnu taas elustada. Püramiide ehitanud töömeestele oli sibul üks põhitoitudest. Sellest ajast pärit papüürused andsid juba…

Kohalik ja hooajaline: ploomid

Ploomipuu on Eestis viljapuude seas arvult teisel kohal õunapuu järel. On olemas kollaseid, roosasid, punaseid, rohekaid ja üsna tumesiniseid ploome, mis võivad kaaluda 15 kuni 120 grammi. Rääkides ploomidest, tulevad arvesse ka tema perekonda kuuluva kreegipuu ning haralise ploomipuu ehk alõtša viljad. Ploomides on olenevalt sordist 70-90% vett ja kuivainet…

Kohalik ja hooajaline: tomat

Tõeliselt hästi maitseb vaid tomat, mis on valminud siin ja praegu. Ülejäänud osa aastast võime osta Hollandist ja kust kõikjalt mujalt sissetoodud tomateid, mis on küll ümmargused ja punased, just nii, nagu olema peab, kuid täiesti maitsetud. Usun, et see ei ole ainult minu tähelepanek ja arvamus. Siinkohal annan väikseks…

Kohalik ja hooajaline: pohl

Pohlad (rahvapäraselt nimetatuna ka kuradimarjad ja palukad) on põhjamaade pärusmarjad, antiikne maailm neid ei tunne. Nad valmivad meil enamasti seenekorjamise aegu, seega tasub seenele minnes ikka võtta kaasa ka teine korv – pohlade jaoks. Pohlad on igihaljaste lehtedega külmakindlad taimed, mis õitsevad ka kõige külmemal kevadel, et olla meile sügisel…

Kohalik ja hooajaline: põldmari

Ühel imeliselt vahval ning Eestimaale ebatavaliselt kuumal suvepäeval rattaga mööda põlluvaheteid sõites avastasin, et tänavune soe ning päikeserohke suvi on andnud rikkaliku põldmuraka- ehk põldmarja (nagu seda marja rahvasuus nimetatakse) saagi. Marju lähemalt uurides leidsin, et kraavipervedel on nii päikeses kuivaks küpsenud, kõige parajamas küpsusastmes suuri ja mahlaseid kui ka…

Kohalik ja hooajaline: suvikõrvits

Suvikõrvits, mille üheks esindajaks on ka tsukiini, on paljude eestlaste jaoks ikka veel võõras. Alles hiljuti kuulsin üht vanemat naabriprouat ütlemas-mõtlemas, et “tsukiini, mis asi see veel on, tavalist kõrvitsat tean ma küll, aga suvikõrvits (?)     … ei-ei seda ma ei taha, ma ei tea, mis sellega pealegi…