Rikkalik Rooibos tee Lõuna-Aafrikast

Nimi Rooibos pärineb Aafrika slängist hollandikeelsele sõnale “punane põõsas”. Rooibos ongi väike põõsasjas taim, mis kasvab ainult Lõuna-Aafrikas. Tal on tihedad nõeljad rohelised lehed, mis muutuvad iseloomulikult punaseks peale nende kääritamist. Rooibose taim on küllaltki õrn ja selle harimine ei ole muutunud palju aastate jooksul. Taimed kasvavad lopsakalt vaid siis,…

Miks just toortatar?

Tatar muudeti põllukultuuriks juba umbes 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus ning sellest ajast on see leidnud igakülgset kasutamist väga paljudes riikides toidu, dieettoidu ja ravimtaimena organismi tervendamiseks. Tänaseks on tatrakasvatus Eestiski juba laialt levinud. Looduspereski on saadaval nii Eestimaist tatrakruupi, –tangu kui ka eriti tervislikku tatrajahu. Võrreldes nisuga on tatras…

Toitumine kevadel

Aastaaegade vahetudes on ikka vaja taas nii mõndagi endas ümber häälestada. Seda ka toitumises. Seetõttu tahakski täna jagada mõningaid näpunäiteid, mida tasuks oma toitumises jälgida just nüüd – üleminekul talviselt “raskelt” toitumiselt kevadisemale “kergemale”. Et muidu vaest aega täisväärtuslikumalt üle elada, tuleks veebruari teisest poolest hoolikamalt jälgida oomega-rasvhapete tarbimist (kala,…

Elueliksiir oliiviõli

Esimesed teated oliivide kohta pärinevad Kreeta saarelt umbes 3000-5000 a e Kr, kus neid peeti tarkuse ja rahu sümboliks. Oliiviõli oli hinnatud mitte ainult heade maitseomaduste ja tervislikkuse tõttu, vaid oli tõeline elueliksiir. Oliivipuu oksad ja nendest valmistatud pärjad olid suure tunnustuse ja austuse märgiks väljapaistvatele isikutele ja sündmustele ning…

Pähklid turgutavad organismi

Varasemal ajal ei möödunud ühtegi jõulupüha ilma metsast korjatud sarapuupähkliteta. Tol ajal oli kombeks panna jõulupudru sisse paar pähklit ja see, kes need endale sai, leidis uuel aastal õnne. Need olid omamoodi toredad, teistmoodi ajad. Nüüdsel ajal aga on puhastatud pähklid kõikjal saadaval, pealegi suures valikus. Pähklid on toitvad ja…

Apelsinist jõululõhna ja tervist

Päikesevili apelsin tõstab tuju ja toonust, aitab vabaneda liigsetest kilodest ning kauem noor ja terve olla! Üks keskmine apelsin sisaldab 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus!), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, fosforit, rauda, vaske ja tsinki Apelsin on maitsev ravim. Ta…

Tee ise: piparkoogitaigen

Kuigi õues on veel täiesti sügis, ei pääse me ei üle ega ümber juba kaubanduses võimust võtnud jõuluootusajast. Nagu ka kõige muu jõulude juurde kuuluvaga, ei puudu poelettideltki piparkoogitaigen ning värvilised piparkoogiglasuurid. Ka meie peres on selle aasta esimese piparkoogid juba küpsetatud, glasuuritud ning söödudki. Sel korral sai kasutatud küll…

Priméal agaavisiirup 330g

Agaavisiirup – tervislik alternatiiv suhkrule

Agaavisiirup on magustaja, mida toodetakse Mehhikos kindlatest agaavikaktuse liikidest, millest tuntuim on sinine agaav (agave tequiliana). Asteegid kasutasid agaavinektarit nii magustamiseks kui raviotstarbel – vanasti peeti agaavisiirupit lausa jumalate kingituseks. Tänapäeval valmistatakse agaavisiirupit nii Mehhikos kui Lõuna-Aafrikas. Agaavitaimed kasvavad peamiseks Lõuna-Mehhikos vulkaanilisel pinnasel. Need on lihavate suurte lehtedega turdtaimed, mis…

Vürtsid annavad tervist ja sooja

Maitsetaimedena saab kasutada paljusid taimi, mis oma kontsentreeritud lõhna- ja maitseomadustega lisavad toidule lisaboonust. Vürtsideks nimetatakse aga nende taimede seemneid, kuivatatud koort, juuri, vilju ja lehti, mis juba väga väikeses koguses on tuliseks toidulisaks, andes ning säilitades maitset, värvi ja lõhna. Paljusid vürtse kasutatakse ka ravimitööstuses ning kosmeetikas, olles tuntud…

Tervislik snäkk – maitsvad paisutatud terad

Erinevate paisutatud teraviljadega on inimkond maiustanud juba sajandeid. Maitsvad on sellised snäkid tõepoolest, samuti kiudainerikkad, täis erinevaid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Samuti sisaldavad nad võrreldes paljude teiste snäkkidega võrdlemisi vähe kaloreid. Ega teraviljatoodete kasulikkus polegi ju kellelegi eriliseks uudiseks, kuid seni on neid tervislikeks peetud eelkõige just kiudainete tõttu.…

Hanerasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks

Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toiduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastamata…

Mustikad

Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimina. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine, karotenoide ja muid kasulikke aineid. Marjad sisaldavad suhkruid, eeterlikke õlisid, pektiini,…

Kohalik ja hooajaline: sibul

Sibul ja teised laugud kuuluvad taimeda hulka, mida on isegi Piiblis mainitud. Sibul ja küüslauk, mis on tähtsamad laukude pere esindajad, leidsid kasutamist juba vaaraode juures 1550. aastal eKr. Egiptlased uskusid, et sibul suudab surnu taas elustada. Püramiide ehitanud töömeestele oli sibul üks põhitoitudest. Sellest ajast pärit papüürused andsid juba…

Kohalik ja hooajaline: ploomid

Ploomipuu on Eestis viljapuude seas arvult teisel kohal õunapuu järel. On olemas kollaseid, roosasid, punaseid, rohekaid ja üsna tumesiniseid ploome, mis võivad kaaluda 15 kuni 120 grammi. Rääkides ploomidest, tulevad arvesse ka tema perekonda kuuluva kreegipuu ning haralise ploomipuu ehk alõtša viljad. Ploomides on olenevalt sordist 70-90% vett ja kuivainet…

Kohalik ja hooajaline: kõrvits

Sügis on mõnusalt rikkalik aeg – saagikoristusaeg. Kohalikku ja hooajalist toorainet toiduvalmistamiseks on korraga kohe väga palju ning eks nii mõndagi sellest vitamiiniderikkast küllusest on võimalik säilitada ka päikesevaesteks pimedateks, niisketeks sügis- ning krõbekülmadeks talvekuudeks. Kuna öökülmad on siin-seal juba tunda andnud ning hallased sügishommikud käega katsuda, otsustasin täna kirjutada…

Kohalik ja hooajaline: tomat

Tõeliselt hästi maitseb vaid tomat, mis on valminud siin ja praegu. Ülejäänud osa aastast võime osta Hollandist ja kust kõikjalt mujalt sissetoodud tomateid, mis on küll ümmargused ja punased, just nii, nagu olema peab, kuid täiesti maitsetud. Usun, et see ei ole ainult minu tähelepanek ja arvamus. Siinkohal annan väikseks…

Kohalik ja hooajaline: pohl

Pohlad (rahvapäraselt nimetatuna ka kuradimarjad ja palukad) on põhjamaade pärusmarjad, antiikne maailm neid ei tunne. Nad valmivad meil enamasti seenekorjamise aegu, seega tasub seenele minnes ikka võtta kaasa ka teine korv – pohlade jaoks. Pohlad on igihaljaste lehtedega külmakindlad taimed, mis õitsevad ka kõige külmemal kevadel, et olla meile sügisel…

Kohalik ja hooajaline: põldmari

Ühel imeliselt vahval ning Eestimaale ebatavaliselt kuumal suvepäeval rattaga mööda põlluvaheteid sõites avastasin, et tänavune soe ning päikeserohke suvi on andnud rikkaliku põldmuraka- ehk põldmarja (nagu seda marja rahvasuus nimetatakse) saagi. Marju lähemalt uurides leidsin, et kraavipervedel on nii päikeses kuivaks küpsenud, kõige parajamas küpsusastmes suuri ja mahlaseid kui ka…

Kohalik ja hooajaline: suvikõrvits

Suvikõrvits, mille üheks esindajaks on ka tsukiini, on paljude eestlaste jaoks ikka veel võõras. Alles hiljuti kuulsin üht vanemat naabriprouat ütlemas-mõtlemas, et “tsukiini, mis asi see veel on, tavalist kõrvitsat tean ma küll, aga suvikõrvits (?)     … ei-ei seda ma ei taha, ma ei tea, mis sellega pealegi…

Main Menu