Retseptid

/Retseptid

Nahahooldus kevadel

Pikalt kestnud külma ja pimeda talve järel on inimese organism väsinud. See januneb vitamiinide ja minraalainete järele ning meie organismi vastupanuvõime on langenud. Kevadel kiireneb ainevahetus ning meie organism ei jõua sellega kohaneda. Samuti on tunduvalt kahanenud D-vitamiini hulk, millest tulenevalt võime tunda väsimust ning energiapuudust. Ka meie nahk näeb sellest kõigest tulenevalt välja elutu

2017-04-20T15:15:50+00:00

Miks just toortatar?

Tatar muudeti põllukultuuriks juba umbes 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus ning sellest ajast on see leidnud igakülgset kasutamist väga paljudes riikides toidu, dieettoidu ja ravimtaimena organismi tervendamiseks. Tänaseks on tatrakasvatus Eestiski juba laialt levinud. Looduspereski on saadaval nii Eestimaist tatrakruupi, -tangu kui ka eriti tervislikku tatrajahu. Võrreldes nisuga on tatras kõrgem aminohapete sisaldus. Valkude, rasvade,

2017-04-20T15:25:33+00:00

Toitumine kevadel

Aastaaegade vahetudes on ikka vaja taas nii mõndagi endas ümberhäälestada. Seda ka toitumises. Seetõttu tahakski täna jagada mõningaid näpunäiteid, mida tasuks oma toitumises jälgida just nüüd - üleminekul talviselt "raskelt" toitumiselt kevadisemale "kergemale". Et muidu vaest aega täisväärtuslikumalt üle elada, tuleks veebruari teisest poolest hoolikamalt jälgida oomega-rasvhapete tarbimist (kala, pähklid), menüüsse tulgu E- (päevalilleseemned, mandlid,

2017-04-20T16:17:55+00:00

Idandamine

Talvega on meie kehad enamiku meis sisalduvaist vitamiinivarudest ära kulutanud ning soovivad lisa väljastpoolt. Enne, kui sirutada käsi erinevate vitamiinipreparaatide järele, tasuks mõelda, kuidas oleks võimalik oma kehale turgutust pakkuda naturaalsemal ja kindlasti ka soodsamalt viisil. Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti idandamine. Idandatud seemned ja oad on heamaitseline, kvaliteetne toortoit, mida igaüks on võimeline kodustes

2017-03-20T13:11:28+00:00

Elueliksiir oliiviõli

Esimesed teated oliivide kohta pärinevad Kreeta saarelt umbes 3000-5000 a e Kr, kus neid peeti tarkuse ja rahu sümboliks. Oliiviõli oli hinnatud mitte ainult heade maitseomaduste ja tervislikkuse tõttu, vaid oli tõeline elueliksiir. Oliivipuu oksad ja nendest valmistatud pärjad olid suure tunnustuse ja austuse märgiks väljapaistvatele isikutele ja sündmustele ning on seda sageli veel praegugi. 

2017-04-21T12:47:21+00:00

Tegelikult on sool meile eluks hädavajalik

  Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat, kui pelgalt maitseaine. Tegelik ja ainus tõde on see, et ilma soolata me ei saagi elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone, see teeb

2017-04-21T13:01:35+00:00

Kikerherned sobivad asendama nii muna kui liha

Jõuluaeg oma rikkaliku toiduvaliku ning harilikust erineva toitumisrežiimiga on organismile raske katsumus. Nüüd, kui suure pidusöömingute aeg möödas on, tuleks pöörata erilist tähelepanu keha vajadustele ning sellest tulevalt ka oma toitumisele. Lisaks kehale vajavad rahulikku olemist ka meie meeled. Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on

2014-07-28T16:47:04+00:00

Mitmekülgne kookosrasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks

Kookosrasva on aegade algusest peale kasutatud niihästi toiduaine, kosmeetikumi kui ravimina, eriti palju kasutab seda tänaseni india rahvameditsiin - ayurveda. Kuni 1960-ndate aastateni, mil liidripositsioonile tõusis sojaõli, oligi just kookosrasv maailma levinuim taimeõli (tõepoolest, +25 C juures muutub lumivalge tahke kookosrasv läbipaistvaks kookosõliks). Kookosõli pressitakse küpsete, ise puu otsast langenud kookospähklite viljalihast.  Protsessi vältel ei

2014-07-28T16:47:13+00:00

Pähklid turgutavad organismi

Varasemal ajal ei möödunud ühtegi jõulupüha ilma metsast korjatud sarapuupähkliteta. Tol ajal oli kombeks panna jõulupudru sisse paar pähklit ja see, kes need endale sai, leidis uuel aastal õnne. Need olid omamoodi toredad, teistmoodi ajad. Nüüdsel ajal aga on puhastatud pähklid kõikjal saadaval, pealegi suures valikus. Pähklid on toitvad ja tervislikud toidulisandid, mis oma võrdlemisi

2014-07-28T16:47:20+00:00

Apelsinist jõululõhna ja tervist

Päikesevili apelsin tõstab tuju ja toonust, aitab vabaneda liigsetest kilodest ning kauem noor ja terve olla! Üks keskmine apelsin sisaldab 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus!), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, fosforit, rauda, vaske ja tsinki. Apelsin on maitsev ravim. Ta aitab tõrjuda paljusid haigusi, kuna soodustab

2014-07-28T16:48:34+00:00

Tee ise: piparkoogitaigen

Kuigi õues on veel täiesti sügis, ei pääse me ei üle ega ümber juba kaubanduses võimust võtnud jõuluootusajast. Nagu ka kõige muu jõulude juurde kuuluvaga, ei puudu poelettideltki piparkoogitaigen ning värvilised piparkoogiglasuurid. Ka meie peres on selle aasta esimese piparkoogid juba küpsetatud, glasuuritud ning söödudki. Sel korral sai kasutatud küll poetainast ja -glasuure, kuid tahes-tahtmata

2017-11-30T10:52:08+00:00

Agaavisiirup – tervislik alternatiiv suhkrule

Agaavisiirup on magustaja, mida toodetakse Mehhikos kindlatest agaavikaktuse liikidest, millest tuntuim on sinine agaav (agave tequiliana). Asteegid kasutasid agaavinektarit nii magustamiseks kui raviotstarbel - vanasti peeti agaavisiirupit lausa jumalate kingituseks. Tänapäeval valmistatakse agaavisiirupit nii Mehhikos kui Lõuna-Aafrikas. Agaavitaimed kasvavad peamiseks Lõuna-Mehhikos vulkaanilisel pinnasel. Need on lihavate suurte lehtedega turdtaimed, mis sarnanevad mõningate kaktuseliikide ja aloe

2014-07-28T16:49:40+00:00

Vürtsid annavad tervist ja sooja

Maitsetaimedena saab kasutada paljusid taimi, mis oma konsentreeritud lõhna- ja maitseomadustega lisavad toidule lisaboonust. Vürtsideks nimetatakse aga nende taimede seemneid, kuivatatud koort, juuri, vilju ja lehti, mis juba väga väikeses koguses on tuliseks toidulisaks, andes ning säilitades maitset, värvi ja lõhna. Paljusid vürtse kasutatakse ka ravimitööstuses ning kosmeetikas, olles tuntud oma seene- ja põletikuvastase ning

2015-11-02T10:26:20+00:00

Tervislik snäkk – maitsvad paisutatud terad

Erinevate paisutatud teraviljadega on inimkond maiustanud juba sajandeid. Maitsvad on sellised snäkid tõepoolest, samuti kiudainerikkad, täis erinevaid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Samuti sisaldavad nad võrreldest paljude teiste snäkkidega võrdlemisi vähe kaloreid. Ega teraviljatoodete kasulikkus polegi ju kellelegi eriliseks uudiseks, kuid seni on neid tervislikeks peetud eelkõige just kiudainete tõttu. Tegelikult sisaldavad popkorn ja ka

2017-02-01T16:50:27+00:00

Hanerasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks

Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastumata rasvhappeid, koguseliselt järgnevad neile küllastatud

2017-02-01T16:58:36+00:00

Organismi puhastamine: milleks see veel?

Mõeldes eelolevale pikale ja pimedale Eestimaa sügis-talvele, jõuludele, aastavahetusele ning kõigile nendele rikkalikele rammusatele toitudele, mis kogu selle ajaga kaasas käivad, liiguvad mu mõtted seejuures ikka ka oma isiklikule kehale ning sellele, kuidas tema ennast kõigi nende igapäevaselt mitte just harjumuspäraste söökide-jookidega toime peab tulema ja ennast tundma. Usun, et enamikele eestimaalastest ei ole võõras

2017-02-01T17:03:05+00:00

Mustikad

Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimina. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine, karotenoide ja muid kasulikke aineid. Marjad sisaldavad suhkruid, eeterlikke õlisid, pektiini, park- ja värvaineid, antotsüaane ning

2017-02-03T12:48:04+00:00

Nahahooldus sügisel

Nahk on rohkem, kui keha kate - see on suurima pinnaga elund, mille kaudu toimub organismi kontakt välismaailmaga. Nahk kaitseb sügavamal asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Kahjulikud ained eralduvad naha kaudu: kui jämesool, neerud ja maks ei tule mürkainetega toime, peab nahk aktiivsemalt tegutsema. Sellest annavad märku näiteks vistrikud, furunkulid ja nahalööbed. Naha tervis

2017-02-03T13:18:45+00:00

Kohalik ja hooajaline: kibuvits

Kibuvits on kallim kullast - nii hinnati tema väärtust antiikajal. Ka tänapäeval tõdeme, et kibuvitsamarjad on tervise varaait, looduse väärtuslik kink inimesele. Lausa tihnikutena kasvab harilik kibuvits jõgede ja järvede kallastel, kurdlehine kibuvits ehk kurdlehine roos aga laiutab metsikult mere ääres ja nüüd ka kultiveeritud liigina koduaedades.Eestis kasvab looduslikult kümmekond kibuvitsaliiki ja tervise seisukohast on

2017-02-03T13:23:44+00:00

Kohalik ja hooajaline: astelpaju

On käes astelpajumarjade aeg. Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele - marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide konsentraat. Kuigi oleme harjunud neid marju

2017-02-03T13:50:42+00:00

Toorkakao – maailma kõige antioksüdantiderikkaim toiduaine

Toorkakaod saadakse Theobroma cacao nimelise puu viljadest, täpsemalt nende puuviljade sees leiduvatest mandlisuurustest kakaoubadest. Need oad sisaldavad üle 1200 aktiivse toitaine ning umbes 10% kakaost moodustavad antioksüdandid. Antioksüdantide kõrge sisalduse poolest on kakao võrreldamatu mistahes teise toiduainega. Antioksüdandid on ained, mis aitavad meile kindlustada kvaliteetsemat elu, reguleerides rakutasandil organismi normaalset tegevust. Toorkakao sisaldab ka kõikidest maailma toiduainetest

2017-02-03T14:02:37+00:00

Kohalik ja hooajaline: sibul

Sibul ja teised laugud kuuluvad taimeda hulka, mida on isegi Piiblis mainitud. Sibul ja küüslauk, mis on tähtsamad laukude pere esindajad, leidsid kasutamist juba vaaraode juures 1550. aastal eKr. Egiptlased uskusid, et sibul suudab surnu taas elustada. Püramiide ehitanud töömeestele oli sibul üks põhitoitudest. Sellest ajast pärit papüürused andsid juba teavet sibula ja küüslaugu raviomaduste

2017-02-03T14:17:13+00:00

Kohalik ja hooajaline: ploomid

Ploomipuu on Eestis viljapuude seas arvult teisel kohal õunapuu järel. On olemas kollaseid, roosasid, punaseid, rohekaid ja üsna tumesiniseid ploome, mis võivad kaaluda 15 kuni 120 grammi. Rääkides ploomidest, tulevad arvesse ka tema perekonda kuuluva kreegipuu ning haralise ploomipuu ehk alõtša viljad. Ploomides on olenevalt sordist 70-90% vett ja kuivainet keskmiselt 15%. Eriti oluliseks peetakse

2017-01-30T16:29:07+00:00

Kohalik ja hooajaline: kõrvits

Sügis on mõnusalt rikkalik aeg - saagikoristusaeg. Kohalikku ja hooajalist toorainet toiduvalmistamiseks on korraga kohe väga palju ning eks nii mõndagi sellest vitamiiniderikkast küllusest on võimalik säilitada ka päikesevaesteks pimedateks, niisketeks sügis- ning krõbekülmadeks talvekuudeks. Kuna öökülmad on siin-seal juba tunda andnud ning hallased sügishommikud käega katsuda, otsustasin täna kirjutada kõrvitsast, mis seni veel uhkelt

2017-09-29T13:34:59+00:00