Munatoit on igati söömist väärt!

/Munatoit on igati söömist väärt!

Munatoit on igati söömist väärt!

Muna on iidne sigivuse, sünni ja loovuse sümbol. Munas on olemas kõik eluks tarvilik – muidu ei saaks ju tibu kooruda.

Kahjuks on hakanud osa inimesi kolesteroolikartuses aina vähem muna sööma. Tegelikult pole hirmuks aga suurt põhjust – targalt toitudes saab organism munast hoopis väga palju väärtuslikku. Tõsi ta on, et muna sisaldab tõepoolest kolesterooli, kuid seda ainult munakollases. Munas on umbes 13% koort ja 54-60% munavalget. Seega langeb munarebu arvele keskmiselt 32%. Toores munarebus leidub keskmiselt 17% valku, rasvu, mineraalaineid, vitamiine ja muud väärtuslikku. Toore munarebu värvus sõltub kanade söödast ja aastaajast. Värvus ei mõjuta muna toiteväärtust, nagu ekslikult arvatakse. Munarebu kollaka tooni annavad karotenoidid, mis inimorganismis muutuvad A-vitamiiniks. Munakollane on ka letsitiini (rasvaühendi) allikas, mis inimorganismile on oluline närvisüsteemi talitluses ja mälutegevuses. Letsitiin on ka see, mis hoopis reguleerib kolesteroolisisaldust veres ja suurendab südamejõudlust, hoiab tasemel meie mälu. Letsitiin tagab ühtlasi ka munade pikemaaegse säilivuse. Munarebus olev letsitiin soodustab ka samas oleva H-vitamiini imendumist. Munas on kõik toimeained (toitained) omavahel seotud looduse poolt paika panduna.

Olulise fakte muna kohta

  • Munavalge on hea aminohappelise koostisega. Ühes munas on 6-7 g valku – umbes sama palju kui 0,5 liitris piimas.
  • Munarasv on peaaegu täielikult koondunud rebusse. Munarasv on väärtuslik just seetõttu, et selles on rohkem küllastamata kui küllastunud rasvhappeid. Munarasvas leiduvad rasvas lahustuvad vitamiinid (A, E, D) ja mitmed steroolid.
  • Vees lahustuvatest vitamiinidest leidub munas B-grupi vitamiine (nii rebus kui valges) ja H-vitamiini (biotiini).
  • Muna täisväärtuslikkust rõhutab ka mineraalainete sisaldus. Rohkesti leidub naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, väävlit, seleeni, kroomi, mangaani ja rauda. Tsingi- ja rauavajaduse katab mõne muna söömine päevas kenasti. Tarviliku kaltsiumi saamiseks tuleb muna ühendada piima, juustu või kohupiimaga, magneesiumi puhul aga teraviljasaadustega.
  • Üks muna annab energiat 70-80 kcal piires. Ka need, kes on mures liigse kehakaalu pärast, võivad rahulikult muna süüa.

Kui suurt ohtu kujutab endast munas sisalduv kolesterool? Füsioloogiliste normide tabelis, kus näeme hirmuäratavat kolesterooli arvu, on see antud 100 g, mitte ühe muna kohta. 100 g muna annab tõepoolest 1120 mg kolesterooli, kuid see sisaldub kokku umbes 7 munakollases. Kes aga sööb korraga 7 kanamuna päevas? Arvestada tuleks siinkohal veel ka sellega, et kolesteroolist omastame 50%, seega saame seda ühest munast keskmiselst 80 mg (norm toiduga saadavast kolesteroolist on aga kuni 300 mg). Munas sisalduv letsitiin omakorda seob endaga kolesterooli ja viib seda omakorda organismist hoopis välja. Järelikult – üks muna päevas pole küll kellelegi kurjast!

Muna turgutuseks ja raviks! Muna kuulub paljude ravidieetide koostisesse – tuleb üksnes valida õige valmistusviis. Kõige parem on muna süüa omletina ja toidus lahtiklopitult, kus valgustruktuur on enne kuumtöötlemist mehaaniliselt lõhutud. Oluliseks peetakse munatoite kroonilise kopsupõletiku, bronhiaalastma, aneemia ja ka rahhiidi ravis. Kuna munavalgud on kergemini seeditavad kui lihavalgud, siis on ka aeglase ainevahetuse korral muna söömine kasulik. Munatoidud annavad jõudu ja on kasulikud organismi kurnatusel pärast raskeid haigusi. Munad on mahedamaiselised toiduained, mida sobib ühendada praktiliselt kõigi teiste toiduainetega – võimalikud on paljud erinavad variatsioonid koos köögiviljade, teraviljasaaduste, marjade ja puuviljadega. Munaga valmistame hüübeid, omlette, putrusid, suppe, kastmeid, soolaseid ja magusaid suupisteid. Raske on ette kujutada ka magusaid küpsetisi, vormiroogi, pannkooke ja paljusid teisi toite ilma munata. Muna on vajalik siduvaine toitudes, aga ka toiteväärtuse tõstja. munarull

Munarull Meeldiv ja tervislik piduroog, mis sobib hästi külmlauale. 6 muna 2-3 klaasi piima (oleneb muna suurusest) 0,5 kl jahu 3 spl hakitud tilli, peterselli ja rohelise sibula segu 1,5 kl riivjuustu 150 g suitsusinki või -kala Soola, valget pipart Võid Soojenda ahi 200 kraadini. Sink või suitsukala tükelda väikesteks tükkideks. Munad klopi lahti, lisa piim, sink või suitsukala, riivjuust, jahu ja hakitud maitseroheline ning maitsesta. Vala tainas võiga määritud küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja küpseta ahju keskmises osas 25 minutit, kuni muna on hüübinud ja hakkab pealt pruunistuma. Ahjust välja võttes lase mõned minutid seista, kata teise küpsetuspaberiga ja keera ringi. Pealmine paber eemalda ja keera munakook rulli. Rull jäta tihedalt samasse küpsetuspaberisse, liitekoht allpool. Hoia serveerimiseni külmkapis ja lõika viiludeks. Kõrvale sobib kurgi-tomati toorsalat.   Kasutatud materjal:

  • A. Luigela “Targalt toitudes terveks”
2017-04-20T13:43:05+00:00