Kohalik ja hooajaline: põldmari

Ühel imeliselt vahval ning Eestimaale ebatavaliselt kuumal suvepäeval rattaga mööda põlluvaheteid sõites avastasin, et tänavune soe ning päikeserohke suvi on andnud rikkaliku põldmuraka- ehk põldmarja (nagu seda marja rahvasuus nimetatakse) saagi. Marju lähemalt uurides leidsin, et kraavipervedel on nii päikeses kuivaks küpsenud, kõige parajamas küpsusastmes suuri ja mahlaseid kui ka veel täieste rohelisi marju. Teadupärast valmivadki põldmarjad augustist septembrini, mis aga tähendab, et neid on võimalik korjata nii kohe söömiseks kui hoidistamiseks võrdlemisi pika aja vältel. Põldmarja peaaegu mustad, sinkjashalli vahakirmega kaetud koguviljad koosnevad võrdlemisi suurtest osaluuviljadest. Valminult on nad meeldivalt magushapu maitsega ning suure toiteväärtusega. põldmari

Viljad sisaldavad suhkruid, orgaanilisi happeid, antotsüaane, park-, lõhna- ja pektiinaineid, B-grupi vitamiine, E- ja C-vitamiini ja karotenoide. Põldmarjades on ka suur valik mineraalaineid, sealhulgas palju kaaliumi, vähemal määral kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Marjad sisaldavad piisavalt bensoehappe glükosiide, mistõttu säilivad jahedas keldris omas mahlas nagu pohlad ja jõhvikad. Põldmarjamahlas on fütontsiide, mis hävitavad inimese seedekulglas leiduvaid pahaloomulisi baktereid.

Küpsed marjad kuuluvad ravimtaimede nimistusse ja annavad oma toime edasi mitte üksnes toorena, vaid ka kuumtöödelduna. Neid soovitatakse süüa hingamisteede haiguste, gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, toidumürgituse, kõhulahtisuse ja igat liiku põletike puhul. Marjad on head palavikualandajad (ajavad higistama), südametegevuse parandajad ja närvisüsteemi rahustajad. Rahvameditsiin soovitab neid ka maksa-, neeru- ja põiehaiguste raviks. Välispidiselt ravitakse mahlaga isegi igemete veritsemist, angiini ja mõningaid nahahaigusi. Arvestades kõike eeltoodut, on põldmarjahoidised meie kodudes igati soositud.

Valmistada võime neist kõike seda, mida vaarikatestki: mahla, moosi, püreed, tarretist jms. Põldmarjad sobivad kokku ka paljude teiste marjadega ja puuviljadega, andes hoidistele ilusa värvuse ja hapuka maitse. Marjad sobivad sügavkülmutamiseks, kuivatamiseks ja säilivad ka vesihoidisena.  

Vesihoidised põldmarjadest Keeda tupplehtedest puhastatud põldmarju vähese veega 10 minutit keedupotis kaane all. Täida lagunenud marjamassiga ettevalmistatud purgid, sule õhukindlalt. Säilita jahedas. Tarvita vesihoidis ära poole aasta jooksul. Eriti maitsavad on põldmarjad, nii värseked kui vesihoidisest, suhkru ja külma piimaga.

Põldmarjamahl 2 kg põldmarju 200 g suhkrut 0,5 tl sidrunhapet Valmistamine: pane puhastatud marjad sidrunhappega vette nii, et vesi oleks nähtaval. Kuumuta kiirelt keemiseni ja lase kaane all pliidiserval paar tundi seista. Valmista ette kurnamisseade, vähema koguse puhul pane marliga kaetud sõel teise keedunõu peale. Vala kogu mass sõelale nõrguma. Nõrgunud mahlale sega juurde suhkur ja kuumuta 85 kraadi juures 10 minutit. Kalla mahl ettevalmistatud purkidesse, sule õhukindlalt ja säilita jahedas. Kõige paremini valmib mahl aurutajas, kuhu võib lisada ka teisi õrnaviljalisi marju. Põldmarjamahlast või segamahlast saab valmistada ka siirupit, kusjuures seda keedetakse kuni 15 minutit suurema koguse suhkruga (1 liitri hapu mahla kohta 1,2 kg suhkrut). Nii valmistatud siirup säilib hästi ka toatemperatuuril.  

Põldmarjakook riccota ja mascarponega Põhi: 100 g võid 0,5 dl rafineerimata roosuhkrut 1 dl täistera nisujahu 1,5 dl kaerajahu 0,5 tl küpsetuspulbrit   Täidis: 250 g riccotat 250 g mascarponet 2 muna 200 g põldmarju 1 dl rafineerimata roosuhkrut 1 tl vaniljesuhkrut Poole sidruni mahl Valmistamine: sega toasoe või suhkru, täistera nisujahu, kaerajahu ja küpsetuspulbriga. Küpseta koogipõhja ahjus 8 minutit. Samal ajal valmista täidis – sega omavahel ricotta, mascarpone, suhkur, munad, sidrunimahl, vaniljesuhkur ning viimasena kergelt segades põldmarjad. Vala täidis eelküpsetatud koogipõhjale ning küpseta põldmarja-riccotakooki 185-kraadises ahjus 45 minutit. Lase koogil jahtuda ning serveeri kooki põldmarja toormoosiga.   Kasutatud kirjandus: A. Luigela “Hoidised” Põldmarju pildistasid: Reet Nõupuu ja Aile Nõupuu

Otsi kategooria järgi