Nahahooldus sügisel

/Nahahooldus sügisel

Nahahooldus sügisel

Nahk on rohkem, kui keha kate – see on suurima pinnaga elund, mille kaudu toimub organismi kontakt välismaailmaga. Nahk kaitseb sügavamal asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Kahjulikud ained eralduvad naha kaudu: kui jämesool, neerud ja maks ei tule mürkainetega toime, peab nahk aktiivsemalt tegutsema. Sellest annavad märku näiteks vistrikud, furunkulid ja nahalööbed. Naha tervis sõltub erituselundite seisundist. nahahooldus sügiselAastatega naharakkude uuenemine aeglustub. Rakud toodavad vähem proteiine ja liptiide, nahk muutub õhemaks ja kuivemaks. Märksa olulisem on teada, et kaunis ja elastne nahk on toitumisega seotud juba noorusaastatest alates. Tervislik ja mitmekülgne toit meeldib kogu organismile, loomulikult ka nahale.

See, mida me sööme ja joome paistab tõepoolest ka välimusest välja. Et nahk näiks kena ja terve, tuleb eelkõige tugevdada organismi, hoiduda nahaärritajatest, parandada oma eluviisi ja kasutada sobilikke hooldusvahendeid.

Kui saame nooruses toiduga liiga vähe selliseid elutähtsaid aineid nagu A-, D- ja E-vitamiin, kaalium, magneesium, tsink, seleen jt, annab see tunda juba 50.-60. eluaastates – vanadus tuleb kiiremini kätte. Loomulikult pole olemas igavest noorust ja nahk vananeb loodusseaduste järgi, kuid me saame seda protsessi aeglustada. Tavaliselt asutakse esimeste kortsude ilmumisel või nahakuivuse korral kiiresti end kreemitama. Loomulikult on ka kreemitamine vajalik, kuid see vaid leevendab olukorda.

Sügis-talvises valgusepuuduses või -vähesuses võib nahk muutuda kergesti kuivaks või kortsuliseks. Sellisel juhul tuleks oma toitumisse tuua rohkem hapupiimatooteid, kala, kanamuna, kaunvilju ja kanaliha. Üleüldiselt on naha eest hoolitsemisel olulisel kohal organismi puhastamine mitte paastudes, vaid tervislikult toitudes – süües vitamiiniderikast segatoitu, milles on kindlasti rohkesti aedvilju, täisteratooteid, kala jms – see aitab hoida nahka korras ja ühtlasi jääkainetest puhastada.  Näonahk muutub pringimaks ja jumekamaks, kaob naha kuivus ja kortsegi on vähem märgata. Hommikuti võib aeg-ajalt juua pärmijooki, mis aitab puhastada ja kosutada orgamismi vitamiinidega. Normaalne puhas toit tõstab organismi vastupanu tervist kahjustava ümbruse suhtes. Inimene vajab kõiki toiduaineid, ükski ühekülgne dieet ei sobi pikaks ajaks.

Nahale hästi mõjutatest toitudest võikski olulisematena ära mainida järgmised toiduained: pärmijook, aedviljamahlad, kala, subproduktid, teraviljaidandid, aedviljad, hapupiimatooted, külmpressitud õlid, täisteraviljatooted. idud

Oma nahast hoolides ja selle eest hoolitsedes oleks hea silmas pidada järgmisi näpunäiteid:

  • Tundliku nahaga inimesed peaksid loobuma toiduai
  • netest, mis sisaldavad lisaaineid, eriti asovärvaineid, konservante ja emulgaatoreid
  • Hoiduda tuleks rääsunud rasvade kasutamisest. Näiteks, kui õlipudelid seisvad poes akna lähedal päikese käes, tekib õlides oksüdatsioon, mis on naharakkudele äärmiselt kahjulik.
  • Vanemas eas on väga oluline vähendada loomsete rasvade osatähtsust toidus.
  • Vanemas eas ei tohiks liialdada ka loomsete valkudega. Need tuleks enamjaolt asendada kaunviljadega ja probiootikumidega varustatud hapupiimatoodetega.
  • Vanemas eas oleks soovitav jätta ka paar päeva nädalas ainult taimetoidu päralt, kasutades loomsetest toiduainetest vaid hapupiimatooteid.
  • Naha eest hoolitsemise seisukohalt on oluline ka vesi, mida peaks jooma vähemalt kaks klaasi päevas. Vett ei tohi asendada kohviga, sest kofeiini sisaldavad joogid on vedelikku väljutava diureetikumid, mis kuivatavad nahka. Üldine vedeliku kogus, mille hulka on arvestatud ka toiduga saadav, peaks olema kuni 3 liitrit päevas.
  • Mida vähem kasutame soola, seda tervislikum on see nahale. Keedusool soodustab veepeetust organismis ja pidurdab kahjulike ainete väljutamist – seepärast ei tohikski soolaste toitudega liialdada.

Loomulikult ei aita nahaprobleeme lahendada üksnes tervislikud toiduained. Oluline on ka naha välispidine hooldamine, veeprotseduurid, saun, organismi puhastamine jm. Päikeseküllase suve järel vajab näonahk erilist turgutust, et säiliks tema hea väljanägemine ka külmades sügistuule ja pakaselise talvega. Kuna päike on üks neist teguritest, mis põhjustab naha enneaegset vananemist, tuleb just sügisel nahale erilist tähelepanu pöörata – läheb ju õhk läheb järjest külmemaks ja nahk võib muutuda kergesti kuivaks, sügelevaks ja tundlikuks – on kaitsetu, kannatab ilmast ja keskkonnasaastest tuleneva otsese mõju all ning peab taluma rakkudes sisalduva vee aurustumist.

Kuna sügis ja talv panevad meie näonaha eriliselt proovile, tuleks ennast külmade ja tuuliste ilmade tulekuks varakult ette valmistada ja varuda  muuhulgas koju õiged nahahooldusvahendid.     Kuna ilma külmenedes muutuvad mitmed kehas toimuvad füsioloogilised protsessid, vajab ka näonahk tõhusamat kaitset. Eriti oluline on see mere ääres elavate inimeste puhul. Kui väljas on talv ja umbes viis miinuskraadi koos vinge põhjatuulega, mõjub see nahale nii, nagu oleks temperatuur langenud miinus viieteistkümneni. Põhjamaade naistel on nahk niigi õhuke ja õrn ning vananedes muutub see veelgi õhemaks, sest rasukiht kaob ära.

Külmemal ajal tuleks suvine kreem vahetada tõhusama ehk n.ö rammusama vastu. Rasvane kreem aitab kaitsta nahka tuule ja külma eest. Naised võivad selleks otstarbeks kasutada ka puuderkreemi, aga igal juhul tuleb valik langetada selliste näovõite kasuks, mille koostises on rohkem õli kui vett. Talvel tasuks loobuda ka sellistest kreemidest, kuhu on peale kirjutatud emulsioon, sest need sisaldavad reeglina rohkem vett. Näonaha puhastamisel eelista näovett harilikule seebile ja veele. Kui on tahtmine pesta nägi kraaniveega, võib seda teha, kuid pärast seda tasuks nahk näoveega üle tõmmata. Suvel ei tunne seda nii hästi, aga sügisel ja talvel, kui naharasu tootmine väheneb, on näonahk pärast duši all käimist pahatihti kare. Paha ei tee ka, kui nahka aeg-ajalt loodulike vahenditega pisut turgutada. Kuigi tänapäevane kosmeetika on äärmiselt tõhus, tasub tõepoolest aeg-ajal ka ise midagi kokku segada, kusjuures enam-vähem kõik, mida on kasulik süüa, sobib ka näonahale – kaerahelbed, nisukliid, mesi, kohupiim jms. Kuiva naha puhul aitab hästi ka munakollane, olles täiesti naturaalne ja sisaldades kõike, mida nahk vajab.

Niisutav kaeramask Sega omavahel 2 spl kaerajahu, 1 tl mett ja 2 spl jahedat kummeliteed. Kõige mugavam on segu nahale kanda pintsli abil, kud võib ka sõrmedega. Jäta 20 minutiks mõjuma ja pese mask jahtunud kummeliteega maha.

Toitev munamask Sega omavahel 1 munakollane ja 2 tl mett. Kanna näole ja jäta 15 minutiks mõjuma. Pese maks leige veega maha.   Meeleolukat katsetamist, Looduspere Reedu   Kasutatud materjal:

  • A. Luigela “Tervise kokaraamat”
  • http://www.24tundi.ee/309236/tervis-oige-hooldusega-sugisesse
  • http://www.kliinik.ee/koolituskeskus/terviseuudised/aid-11964/S%C3%BCgisel-ja-talvel-vajab-nahk-erihooldust
  • http://naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/tee-ise-mesised-naomaskid-niisutust-vajavale-nahale.d?id=65405536
2017-02-03T13:18:45+00:00