Idandamine

Talvega on meie kehad enamiku meis sisalduvaist vitamiinivarudest ära kulutanud ning soovivad lisa väljastpoolt. Enne, kui sirutada käsi erinevate vitamiinipreparaatide järele, tasuks mõelda, kuidas oleks võimalik oma kehale turgutust pakkuda naturaalsemal ja kindlasti ka soodsamalt viisil. Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti idandamine. Idandatud seemned ja oad on heamaitseline, kvaliteetne toortoit, mida igaüks on võimeline kodustes tingimustes kasvatama.

idudIdude toiteväärtus Idandites leidub D- ja K-vitamiini, karotenoide ning mineraalaineid: kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, naatriumi, tsinki, koobaltit, väävlit, räni, rauda jt. Idandamisel tekib juurde asendamatuid aminohappeid ja küllastamata rasvhappeid, samuti suureneb E- ja B-grupi vitamiinide hulk.

Idandamisel valkained lõhustuvad ja muutuvad, valgud lagunevad kergesti omastatavateks aminohapeteks. Idandid sisaldavad suurima võimaliku hulga C-vitamiini 72-tunnise idandamise järel – just siis tuleks selle vitamiini saamiseks idandid ära süüa. Pärast seda hakkab idu kulutama C-vitamiini juba oma tarbeks. Puhkeolekus seemnetes aga C-vitamiini ei olegi, see tekib alles idandamise käigus. Ensüümide ja piimhappe sisaldus suureneb idandamisel samuti mitu korda. Idandites leiduv kestaine soodustab mao tegevust ning annab täiskõhutunde. Idandid aitavad kehal puhastuda, viia organismist välja jääkprodukte, mürke, liigset kolesterooli, mitteorgaanilisi ja teisi kahjulikke aineid, teevad kahjutuks mutageene, mis on organismi sattunud, aitavad ravida ka hea- ja pahaloomulisi kasvajaid. Laste toidulaual peaksid idandid olema aastaringselt, sest kasvava organismi vajadused on märksa suuremad täiskasvanu omast.

Miks on idude toiteväärtus kõrgem kui seemnete oma? Idandamiseks nimetatakse taimealgete ehk idude kasvatamist ilma mullata. Kui lasta idud kasvada roheliste lehtedeni, nimetatakse neid võrseteks. Viimaseid võib kasvatada ka mullas, näiteks odrarohelist. Võrsed on kasulikud, sest nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Kui seeme puutub kokku veega, tärkab tema elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idud sisaldavad suures konsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. Idandamise käigus suureneb seemnete vitamiinisisaldus ja vallanduvad mitmed biokeemilised protsessid. Idude toiteväärtus on seemnete omast kordades kõrgem, sest toodetakse juurde vitamiine, ensüüme ja hormoonide eelühendeid. Samuti lõhustuvad ja muutuvad selle protsessi käigus mitmed süsivesikud, rasvad ja proteiinid, mistõttu on meie organismil neid märksa kergem omastada. Idud sisaldavad ka suurepäraseid kiudaineid. Noortes idudes on peidus tohutu fermentide energia, mistõttu peaks kasutama toiduks vaid värskeid ja töötlemata idandeid.

banque_images_primeal_2641_melange_soleil_levant_250g_2013-217x300

Idandamiseks sobivad seemned Idandamiseks sobilikud on näiteks kõrreliste seemned: nisu, rukis, oder ja kaer. Kuid kõige rohkem kasutatakse liblikõieliste seemneid: läätsed, mungoad, kikerherned, lambalääts, ristik, lutshern jt. Erilise maitsega idandid saadakse aga ristõielistest: rõigas, redis, sinep, rukola, brokkoli, ürt-allikkress jt (need on palju teravama maitsega, seega soovitatakse kasutada koos mahedamaitseliste seemnetega). Söödavaid idandeid saadakse ka päevalille, kurgi, kõrvitsa, tatra, seesami, peedi, sibula jt taimede seemnetest. Kõige pehmema maitsega ja kõige kergemini idandatavad on lutsern ja munguba. Vürtsikama maitse saamiseks sobib lisada lutserni ehk alfa-alfa sisse brokkoli, kressi või redise seemneid. NB! Idandamiseks valige seemned, mille kvaliteeti te teate. Vigastatud, hallitanud ja muul moel kahjustunud seemned ei sobi idandamiseks, ka ei tohi osta seemneid seemnekauplustest, sest need on puhitud ehk mürgised.

Kõik idud ei ole hea maitsega ning mõned, nagu kartuli või tomati omad, on samuti mürgised. Peterselli ja tilli seemned idanevad nii aeglaselt, et neid idandamiseks kasutada pole otstarbekas. Ubadest sobib idandamiseks vaid adžukiuba, läätsedest punased läätsed.

Erinevaid idandamise meetodeid

Mullameetod. Kress-salati, odra jt seemned võib külvata plastist karbikestesse ja panna otsese päikese eest varjatud sooja kohta, kus ei ole liigset kuumust. Mulda tuleb regulaarselt kasta ning tärganud võrseid tihti veega pritsida. 10-12 päeva pärast on karbis tihe mets 6-8 cm pikkuseid kahe idulehega võrseid, mida tuleks 1-2 päeva jooksul ära tarbida. Korraga liiga palju külvata ei maksa, sest pikaksveninud võrsed muutuvad mõruks ja puiseks. Pideva värske saagi kindlustavad väikesed, paaripäevaste vahedega täiskülvatud plastkarbid.

idandamise purkKlaaspurgimeetod. Idandamiseks on vaja klaaspurki, kummirõngast ja hõredat, vett ning õhku läbi laskvat marlit või riiet. Selle meetodi puhul on tähelepanu keskpunktis niiskuse andmine ning hallituse vältimine, milleks peab seemneid regulaarselt loputama. Alla kahe korra ööpäevas ei tohiks veeprotseduuri sagedus kunagi langeda. Parem on sagedasem, 4-5 korda päevas loputamine. Vesi peab olema talvel toasoe, soojemal ajal otse kraanist tulev joogivesi.

Kui seemned ei ole ökopoe seemned või kui kasutad nisu- või odra vm seemneid, siis kõigepealt loputa need puhtaks ning pane 12-18 tunniks rohke leige veega ligunema. Apteegilõhna eemaldamiseks pese uus marli läbi, klaaspurk steriliseeri kuumas vees. Pane leotatud seemned purki, kata purk märjakskastetud marliga ja kinnita see kummirõngaga. Aseta purk kaldeasendisse purgisuu allpool, teise anuma peale, et vesi purgist välja niriseks. Pane purk mõneks päevaks pimedasse köögikappi või otsese päikesevalguse eest kaitstud kohta, sest idud arenevad kõige jõudsamalt just pimedas.

Loputamine toimub nii: kalla seemnete peale läbi marli poole purgi mahus vett ja liiguta purki ettevaatlikult, seejärel nõruta kogu vesi jälle hoolikalt välja. Tee seda vähemalt kaks korda päevas. Kui idude külge tekivad idulehed, siis tõsta purk päevavalgesse, kuid mitte päikese kätte, et lehed muutuksid roheliseks. Sobivam õhutemperatuur ruumis on 21-22 kraadi. Kalla purgi sisu suurele taldrikule, nopi välja mitte idanenud seemned. Tarvita kas kohe toiduks või paki plastkarpidesse ning säilita 6-7 päeva külmikus. idandamitorn

“Kasvuhoone” meetod. Idandamine toimub spetsiaalses idandamisnõus – kolmekordses anumas, mille korrustele võib panna seemneid samast või erinevatest sortidest. Korruseid võib täita ka erinevatel päevadel. Väikeste seemnete alla tuleb asetada spetsiaalne idandamispaber (või ka paksem köögipaber või marli), et seemned läbi sõelaaukudest läbi ei kukuks. Ärge pange idandamisnõusse liiga palju seemneid, sest nad hakkavad paisuma nind idanditel on kasvamiseks vaja ruumi ja õhku. Ülekülvatud kasvualal jäävad paljud seemned lihtsalt idanemata. Kui seemned on korrustele asetatud, tuleb need üksteise peale tõsta ning valada kõige ülemisele korrusele 0,5 liitrit puhast joogivett, kust see valgub läbi kõigi korruste kõige alumiseni välja. Nõrgunud vesi tuleb ära valada, kuid see sobib ideaalselt toalillede kastmiseks. Veevooluga kogunevad seemned tihtipeale kuhjakestesse, mistõttu oleks mõistlik lusikaga neid peale loputamist pisut laiali ajada. Suuremad idandid veevooluga enam kaasa ei lähe.

Igal hommikul ja õhtul vaja uuesti 0,5 liitrit puhast joogivett nõu ülemisele korrusele. Sõltuvalt seemnetest võtab idandite valmimine aega 3-8 päeva. Orienteeruv idandite valmismisaeg on ära toodud seemnete pakendil, pruunistuma hakkavad idandid on juba vanad ning neist enam vitamiine ja mineraalaineid otsida ei tasu.

Iduvesi ehk rejuvelak Mitte üksnes idanditel pole tervendav mõju. Idandite hapendamisel saadakse kosutav ja maitsev jook – iduvesi ehk rejuvelak. Seal leiduvate piimhappebakterite tõttu võib seda kasutada köögiviljahoidiste ja mitmesuguste taignate hapendamisel ning kergitamisel. Iduvesi varustab seedekulglat väärtuslike piimhappebakteritega. Valmistamiseks sobivad idandid pikkusega 1-2 mm. Valmistamisõpetus: soojenda vesi 25-30 kraadini ja vala purki idanditele. Sule purk tihedalt kaanega ja jäta üheks ööpäevaks sooja 25-30 kraadi juurde seisma. Jälgi idandite hapendumist maitsmise abil. Mida kauem neil seista lasta, seda hapum jook tuleb. Õnnestunud iduvesi on meeldivalt hapuka puuvilja maitsega.

Kasutatud materjal:

  • http://www.vianaturale.ee/

Otsi kategooria järgi