Organismi puhastamine: milleks see veel?

Mõeldes eelolevale pikale ja pimedale Eestimaa sügis-talvele, jõuludele, aastavahetusele ning kõigile nendele rikkalikele rammusatele toitudele, mis kogu selle ajaga kaasas käivad, liiguvad mu mõtted seejuures ikka ka oma isiklikule kehale ning sellele, kuidas tema ennast kõigi nende igapäevaselt mitte just harjumuspäraste söökide-jookidega toime peab tulema ja ennast tundma. Organismi puhastamineUsun, et enamikele eestimaalastest ei ole võõras see tunne, kui kõht on suuremate pidustuste käigus kõike head-paremat nii täis söödud, et pärast on lihtsalt raske olla. Ka seedesüsteemile on see raske. Tegelikult tasuks hoolimata peagi saabuvast jõuluajast pidevalt ja aastaringselt lubada oma organismile üks koormusvaba päev nädalas või vähemalt kaks koormusvaba päeva kuus. Lihtsalt selleks, et aidata oma organismil puhastuda. Nüüd aga, enne jõulu- ja aastavahetuse pidusööke tasuks sellele eriti mõelda.

Organismi puhastumine on tavaliselt ajendatud soovist parandada oma tervist ja välimust ning tugevdada immuunsüsteemi. Puhastumine aitab kehal vabaneda potensiaalselt kahjulikest kemikaalidest, parandades ka elutähtsate ehitusorganite – maksa, neerude, soolestiku ja naha, funtsioone. Maailm, milles me elame, on täis kõikvõimalikke toksiine: iga päev ründavad meid kahjlikud kemikaalid, mis on pärit toidust, ümbritsevast keskkonnast ning isegi meie enda ainevahetuse kõrvalproduktidest ja tarvitud ravimitest.

Kõige ohtlikumad on toidus leiduvad lisaained ehk E-ained (värvi- ja säilitusained, maitsetugevdajad) ja põllumajanduskemikaalidega saastatud toiduained. Meie kehal on aga omadus säilitada võõraineid ja mürke oma rasvakihis. See tähendab, et inimene kannab sageli endaga kaasas enam kui viis kilo ebatervislikke toksilisi jäätmeid. See võib pahatihti olla ka väsimuse, menstruatsioonieelse sündroomi, seedehäirete, peavalude, liigesevalude, halva hingeõhu, allergia, kõhukinnisuse, rabedate küünte, nahalöövete, halva mälu, depressiooni, unetuse, ülekaalulisuse vms põhjuseks. Kuigi meie elundid tegelevad ise hoogsalt kahjulike ainete eemaldamisega ja ideaalseisus peaks elundid funktsioneerima laitmatult, vabastama ise koed ja rakud mürkainetest, siis alati nii see ei ole. Kui pakume oma kehale tervislikku toitu, oleme liikuvad ja pingevabad, siis saab organism ise oma puhastamisega hakkama – seda küll enamasti noores eas. Tihti vaeveldakse aga liigse kehakaalu all, ollakse stressiseisundis, vananemine toob kaasa ainevahetuse aeglustumise ja ega haigusedki meist kaugelt mööda käi. Vähesed meist saavad toiduga piisaval määral organismi kaitsvaid antioksüdante, nagu A-, C- ja E-vitamiini. See vähene, mida me näiteks kevadperioodil toidust saame, ei tee küll vabu radikaale efektiivselt kahjutuks. Kõik see aga pidurdab normaalset organismi puhastumist ja seega ka nõrgestab immuunsüsteemi.

Kõigepealt on aga tähtis enda jaoks lahti mõelda, kas liigume tervise või haiguse suunas. Organismi puhastumine meie enda abiga on üks võimsamaid vahendaid haiguste ennetamiseks ja täiusliku tervise saavutamiseks. Puhastumine on pikaaegne programm, mille käigus vabaneb organism mürkidest suhteliselt lihtsate muutuste abil oma toitumises. Soovi korral võiks alguses teha nn koormusvabu päevi, millest peavad aga hoiduma paljud kroonilisi haigusi põdevad inimesed (näiteks suhkruhaiged), rasedad ja last rinnaga toitvad emad ning haiged, kes kasutavad retseptiravimeid. Koormusvabaks päevaks tuleks valida õige toit, mis oleks kergelt seeditav, kiudaine-, vitamiini- ja mineraalaineterikas; mingil juhul ei tohiks jääda ainult veedieedile. Soovitavad on aedvilja- ja täisteraviljatoidud, mahlad, hapupiimatooted, kala jms.

Jalutuskäigud loodusesse, hommikuvõimlemine ja veeprotseduurid kuuluvad samuti kindlalt kogu puhastusperioodi aega. Need varustavad organismi hapnikuga, parandavad vereringet ja aitavad korras hoida seedesüsteemi, mis on tugeva immuunsüsteemi aluseks.

Esimene variant koormusvabast päevast

See võiks olla hästi kergesti seeditavate toitude päralt. Edasiseks tegutsemiseks on vaja:

  • Panna paika päevane puhastuskuur nii, et oleks 4-5 mõõdukat söögikorda kindlatel kellaaegadel. Alustada võiks hommikul 1 klaasi õunaäädika- või sidrnimahlaveega (1 tl õunaäädikat või sidrunimahla 1 kl vee kohta).
  • Loobuda kohvist, alkoholist, suitsetamisest, küllastunud rasvadest, rõõsast piimast ja punasest lihast.
  • Juua söögikordade vahepeal ravimteed punasest päevakübarast, ingverist, piparmündist, teelehest vms.
  • Süüa neli korda päevas ainult värskeid puuvilju või marju.
  • Teha võimaluse korral hommikul ja pärastlõunal jalutuskäik värskes õhus.
  • Teha õhtul enne magamaheitmist lõõgastav vann taimede eeterlike õlide või ravimtaimede tõmmisega.
  • Heita magama kell kümme, sest kõige sügavam uneaeg on kella üheteistkümne ja kahe vahel öösel.

Teine variant koormusvabast päevast

  • Eelmise päeva lõunal süüa kerget toitu, õhtul juua ravimteed või hapupiimajooki.
  • Koormusvabal päeval juua terve päev sobivat ravimteed, lisaks süüa arbuusi, kõrvitsat, kabatšokki või melonit koos viilu rukkileivaga. Terve päev võib juua ka juurviljapuljongit, juurviljamahla, mineraalvett, biokeefirit ja/või biojogurtit. Valikud teeb igaüks ise vastavalt enesetundele.
  • Järgmisel hommikul juua ravimteed ja teraviljadest klii- või helbejooki. Lõuna võiks olla juba täisväärtuslik, kuid kergelt seeditavatest toitudest, õhtueine tavapärane.

Peale koormusvaba päeva on aga taas oluline järgida tasakaalustatud ja oma kehast ning tervisest hoolivat toitumist. Seepärast lisan siia lõppu ka paar immuunsüsteemi tugevdada aitava toidu retsepti.

 

Porgandi-krevetisalat

4 keskmist porgandit

1 magus õun

8 spl maitsestamata jogurtit

100 g keedetud krevette või krabipulkasid

1 tl õunaäädikat

1 tl õli

1 spl hakitud münti

1 tl hakitud tilli

1 tl suhkrut

Soola, pipart

Sega õunaäädikast, õlist, jogurtist ja hakitud maitsetaimedest (sobivad ka kuivatatud) kokku kaste, maitsesta soola, suhkru ja pipraga. Riivi puhastatud porgandid ja õun (piserda üle õunaäädikaga) ning seda krevettide või hakitud krabipulkadega. Vala peale kaste ja kaunista maitserohelise ning krevettidega. Söö eelroana.

 

Kaerakliikeeks

125 g kaerakliisid

0,5 klaasi kaerajahu

1 kl väikeseid õunatükke

0,75 kl suhkrut

4 muna

0,5 kl õli

2 tl kaneelipulbrit

1 tl küpsetuspulbrit

3 spl vett või piima

Noaotsaga soola

Sega kaerakliid ja -jahu poole suhkru, soola, kaneeli- ja küpsetuspulbriga. Eralda munakollased valgetest ja lisa need koos vee, õli ning õunatükkidega kuivainetele. Vahusta munavalged ülejäänud suhkruga ja sega ettevaatlikult tainasse. Pane tainas võiga määritud ja kaerakliidega üleriputatud küpsetusvormi. Küpseta 175 kraadi juures kuni 1 tund. Jahtunult puista üle tuhksuhkruga.

 

Kasutatud materjal:

  • A. Luigela “Tervise kokaraamat”
  • dr. G. McKeith “Sa oled see, mida sööd”

Main Menu