Kikerherned sobivad asendama nii muna kui liha

/Kikerherned sobivad asendama nii muna kui liha

Kikerherned sobivad asendama nii muna kui liha

kikerherned

Jõuluaeg oma rikkaliku toiduvaliku ning harilikust erineva toitumisrežiimiga on organismile raske katsumus. Nüüd, kui suure pidusöömingute aeg möödas on, tuleks pöörata erilist tähelepanu keha vajadustele ning sellest tulevalt ka oma toitumisele. Lisaks kehale vajavad rahulikku olemist ka meie meeled. Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on need siiski väga väärtuslikud toiduained, eriti rasvase liha või juustu asemel. Kaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernestes, ubades ja läätsedes oleva raua saate kätte, kui sööte kaunvilju koos C-vitamiini sisaldavate köögiviljadega (nt paprika või kapsas). Enamasti vegetaarlaste menüüs aukohal aukohal olevad kaunviljad on koos teraviljaga süües ideaalseks taimsete valkude ja mineraalainete allikaks. Lihast, kalast, munast või juustust saadavate proteiinide asendamiseks piisab, kui süüa 55 grammi kuivkaalus ube ühes eines. Vere kolesterooli- ja suhkrutaseme alandamiseks on küllaldane süüa 100 grammi kuivkaalus kaunvilju päevas. 450 grammi konserveeritud keedetud ube annab sama tulemuse, kuid konserveerimisel kaub enamik vitamiinidest (aga mitte mineraalidest) ning sinna on lisatud soola, mis vähendab kaltsiumi kasulikku toimet. Kuigi kõik kaunviljad – nii oad, herned, kui läätsed on ühtviisi toitvad ja kasulikud, tahaksin täna kirjutada lähemalt just kikerhernestest. Kikerherned on üks vanimaid kaunviljakultuure kogu maailmas. Nende kohta on leitud jälgi juba umbes 7500 aastat tagasi Lähis-Idast. Pronksiajal oli kikerhernes tuntud Itaalias ja Kreekas, kus seda kasutati nii põhitoidu kui magustoiduna, samuti tarbiti noori taimi toorelt. 1793. aastast pärinevad andmed jahvatatud röstitud kikerhernest kui kohvi asendajast Euroopas. Tänapäeval on kikerherned, nagu ka teised kaunviljad, eriti populaarsed veganite ja taimetoitlaste seas. Maitselt ja lõhnalt meenutavad need herned pisut kana, millest ilmselt ka nende inglise keelne nimetus chickpeas. Populaarsed on kikerherned eelkõige nende rikkalikult valgulise koostise (16-30%), aga ka märkimisväärse raua-, magneesiumi, vase-, tsingi-, foolhappe- ja kiudainete sisalduse poolest. Kikerherned on organismile ka ideaalseks molübdeeniallikaks. Tegemist on jälgmineraaliga, mis aitab kehal sulfiteid kahjutuks muuta. Sulfiteid kasutatakse tihti säilitusainena nii veinides, lihatoodetes kui salatites. Sulfitite suhtes tundlikel inimestel võib selliste toitude söömine tekitada peavalusid, südame kloppimise ja allergiat. Lisaks on kikerhernestel diureetiline ja seedemahlade eritumist soodustav toime, nad on head soolestiku puhastamiseks. Tänu rikkalikule kiudainete sisaldusele aitavad kikerherned kolesteroolitaset alandada ja veresuhkru taset tasakaalus hoida, sobides hästi diabeetikutele. Koos täisteraviljaga serveerides on kikerherned ideaalseks valguallikaks, mis võimaldab kätte saada kõik asendamatud aminohapped. Kikerhernejahu aga segatuna kokku võrdses koguses veega sobib kasutada retseptides muna taimse aseainena. Neile, kes pisut pelgavad kaunvilju seedeprobleeme tekitada võiva toime tõttu toiduks tarvitada, olgu teadmiseks, et tegelikult pole hirmuks alust – kaunviljade põhjustatud vaevused on lihtsalt vale ettevalmistamise ja söömise tagajärg. Esiteks tuleb ube nii keetmise kui seedimise hõlbustamiseks üle öö leotada. Nii vähendate ubades sisalduva suhkru, tärklise ja kiudainete käärimisest tulenevaid seedehädasid. Leotusvesi valage ära ja vahetage ka keetmise ajal korra vett. Eelleotatud oad valmivad keetes sõltuvalt suurusest ja sordist 30-60 minutiga. Võite ube või herneid korraga ka rohkem keeta ja sügavkülmutada. Teiseks – ärge sööge ube koos lihaga (valgud on küll erinevat tüüpi, aga siiski on see väga valgurikas ja raskesti seeditav toit), suhkrut sisaldava toiduga ega alkoholiga. Kaunviljad on tore kõhtu pikalt täitev toiduaine köögivilja- ja teraviljaroogade kõrvale, salatitesse ning hautistesse-suppidesse. Kindlasti tasub proovida valmistada ka kaunviljadest maitsvaid taimseid pasteete. Hummus Hummus on maitsev ja vürtsikas kikerhernepasteet, mis on eriti populaarne Lähis-Idas ja Araabiamaades. hummus 400 g purk konserveeritud kikerherneid (nõrutatud) 4 spl oliiviõli 2-4 spl tahiini seesamipastat (soovi korral) 1 tl jahvatatud vürtsköömneid või 1 purustatud küüslauguküüs 1 sidrun Soola, musta pipart Suru kikerherned, veidi vett, sool, pipar, sidrunimahl, vürtsköömned ja/või küüslauk pudruks (näiteks köögikombainis). Lisa oliiviõli, maitsesta soovi korral tahiniga ja pane segu kaussi. Kui hummus on liiga paks, siis sega juurde veidi vett või oliiviõli. Õige hummus peaks olema kreemjas, ent mitte vedel. Serveeri hummust koos rösttud pika saia või pitaleivaga. Kaunistamiseks võid kasutada paprikapulbrit, sumahhi, hakitud maitserohelist, jahvatatud vürtsköömneid vms.   Kasutatud materjal:

2014-07-28T16:47:04+00:00