Juba mõnda aega on minu lemmikseebiks olnud iidsete traditsioonidega Aleppo seep. Eriti meeldib mulle tema lõhn, mis tuleneb seebis sisalduvast loorberimarjaõlist – see on idamaiselt salapärane, kuid kindlasti mitte pealetükkiv. Aga selles seebis on peale lõhna muudki, muidu poleks see ju kasutusel antiikajast kuni tänase päevani. Väidetavalt olevat seda seepi kasutanud juba Egiptuse kuninganna Cleopatra ja Süüria kuninganna Zenobia.

Aleppo seep on traditsiooniline idamaine seep, pärit Süüria linnast Aleppo. Seep sisaldab oliiviõli ja loorberimarja õli ning on erinevalt enamikest seepidest valmistatud kuumprotsessi meetodil – seepi kuumutatakse suures pajas keemistemperatuuril lausa kolm päeva, mille käigus oliiviõli reageerib leelise ja veega ning tulemuseks on paks vedelseep. Seejärel lisatakse massile loorberiõli, segatakse ning saadud mass valatakse suurde vormi seebitehase põrandal. Saadud roheline seebimass lastakse tahkuda ning lõigatakse kuubikuteks. Igale kuubikule surutakse peale tempel. Valmis seebid jäetakse õhu kätte kuivama kuni 12-ks kuuks, mille jooksul muutuvad need õhu käes oksüdeerudes pruunikaspunaseks – see on märk seebi heast kvaliteedist. On seda hinnalisem, mida suurem on loorberiõli sisaldus – varieerub vahemikus 2%-st kuni 40%-ni.

Sobib kasutada igapäevaselt seebina, tasakaalustavaks näopuhastuseks, intiimseebiks, juuksekasvu soodustavaks šampooniks, raseerimiseks, imikute- ja väikelaste pesuks jm. Sobib kasutada nahaprobleemide, nagu akne, dermatiit, psoriaas ja herpes, puhul. Mõjub kõõma vastu, aidates kaasa naharakkude uuenemisele. Traditsiooniline Aleppo seep on 100% naturaalne, 100% biolagunev, ei sisalda allergeene, värv- ega lõhnaaineid.

Looduspere poodides on saadaval ka  Aleppo seep surnumere mudaga. Täistaimse seebina, sisaldades vaid oliiviõli, loorberiõli, vett ja leelist, sobivad Aleppo seebid ideaalselt ka veganitele.