Toidust

/Toidust

Mõningaid nippe kaalulangetajatele

Pahatihti kimbutavad just peale jõulude ja aastavahetuse pidusööminguid mõningad lisakilod. Olemine on raske, peeglisse vaadata ebamugav ning tuju paha. Mida siis aga olukorra parandamiseks ette võtta? Eks ole ju kõigile teada, et kehakaal hakkab langema, kui saada toiduga vähem kaloreid kui kulutada. See tähendab, et pidevalt tuleb süüa vähem kaloreid ja soovituslikult ka sportida. Inimesed

2017-03-24T13:00:39+00:00

Kohalik hooajaline: must aroonia

Olen vahepeal nii tööst kui loodusest eemal olnud, kuna sünnitasin terve ja tragi poja. Aga nüüd olen ma tagasi ning nüüd on just see viimane aeg midagi arooniatega ette võtta. Esimesed külmad on neid juba jõudnud näpistada, esimesed vihmad pesta, just nüüd on on viimane aeg neid veel purki ja pudelisse pista ning talvelgi nende

2014-10-15T14:43:53+00:00

Kohalik hooajaline: maasikas

Juba mõnda aega lõhnavad turuletid ja suuremate kaubanduskeskuste sissepääsude esised värskete maasikate järele, juba on Poola maasikate kõrvale ilmunud ka Eesti maasikad. Ka aedades võib nii mõnigi noppida ja suhu pista esimesi päikesepunaseid marju. Mmm... see magus maasikaaeg - tundub, et suvi on hoolimata heitlikest ilmadest tõepoolest alanud. Maasikas on veerikas (temas on keskmiselt 89%

2014-10-17T17:36:19+00:00

Kohalik hooajaline: võilill

Juba iidsetest aegadest on võilille hinnatud kui väärt ravimtaime. Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Võilillelehed sisaldavad C-vitamiini, karoteeni, E-vitamiini, B1-, B2-, B3-vitamiini, mineraalainetest kaltsiumi, kaaliumi, rauda ja fosforit. Võilill sobib hästi tervise turgutajaks südame- ja veresoonkonnahaiguste korral toidus, teena, siirupina. Salatina ületavad võililled lehtsalatit toiteväärtuselt kolm-neli korda, mineraalide sisaldus

2014-11-19T14:01:27+00:00

Kohalik hooajaline: rabarber

Rabarberihooaeg on kätte jõudnud! Juba praegu on võimalik peenralt ampsata, koogi ja kisselli sissegi pista, kuid üsna varsti, peale vihma ja paari soojemat päeva on teda juba nii palju, et ei tea, mida sellega peale hakata. Mõtlesingi siis, et tuletan nii endale kui ka kõigile teistele taas meelde, et tegemist on väärt köögiviljaga, mida tasub

2014-11-20T10:18:44+00:00

Kohalik hooajaline: söödav umbrohi

Paar viimast soojemat päeva on looduse nagu võluväel elama pannud. Eile aias ringi jalutades märkasin, et nii nõgesed, naadid kui ka võilillelehed on juba täiesti arvestatava suurusega, kas siis ära rohimiseks või hoopis nahka pistmiseks. Ka olen ma juba nii mõnedki korrad metsaservas nurmenukulehti näksimas käinud. Eile aga märkasin, et nurmenukkudelgi on kohe-kohe tärkamas nende

2017-04-20T13:32:41+00:00

Munatoit on igati söömist väärt!

Muna on iidne sigivuse, sünni ja loovuse sümbol. Munas on olemas kõik eluks tarvilik - muidu ei saaks ju tibu kooruda. Kahjuks on hakanud osa inimesi kolesteroolikartuses aina vähem muna sööma. Tegelikult pole hirmuks aga suurt põhjust - targalt toitudes saab organism munast hoopis väga palju väärtuslikku. Tõsi ta on, et muna sisaldab tõepoolest kolesterooli,

2017-04-20T13:43:05+00:00

Gluteenist, talumatusest ja gluteenivabadest alternatiividest

Gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne autoimmuunne soolehaigus, mida põhjustab ülitundlikkus teraviljavalkude suhtes. Talumatust põhjustab just teraviljades leiduv valgusegu, millele on üldnimeks antud gluteen (ld gluten - liim). Suhteliselt uue kultuurina meie toidulauale jõudnud nisu sisaldab laiemalt kasutatavatest teraviljadest kõige enam valk gluteeni ning on kõige sagedamini seedeprobleemide põhjustajaks. Mitme koosmõju (pärilik ensüümipuudulikkus, kestvalt ühekülgne toitumine,

2017-05-29T11:36:38+00:00

Miks just toortatar?

Tatar muudeti põllukultuuriks juba umbes 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus ning sellest ajast on see leidnud igakülgset kasutamist väga paljudes riikides toidu, dieettoidu ja ravimtaimena organismi tervendamiseks. Tänaseks on tatrakasvatus Eestiski juba laialt levinud. Looduspereski on saadaval nii Eestimaist tatrakruupi, -tangu kui ka eriti tervislikku tatrajahu. Võrreldes nisuga on tatras kõrgem aminohapete sisaldus. Valkude, rasvade,

2017-04-20T15:25:33+00:00

Toitumine kevadel

Aastaaegade vahetudes on ikka vaja taas nii mõndagi endas ümberhäälestada. Seda ka toitumises. Seetõttu tahakski täna jagada mõningaid näpunäiteid, mida tasuks oma toitumises jälgida just nüüd - üleminekul talviselt "raskelt" toitumiselt kevadisemale "kergemale". Et muidu vaest aega täisväärtuslikumalt üle elada, tuleks veebruari teisest poolest hoolikamalt jälgida oomega-rasvhapete tarbimist (kala, pähklid), menüüsse tulgu E- (päevalilleseemned, mandlid,

2017-04-20T16:17:55+00:00

Idandamine

Talvega on meie kehad enamiku meis sisalduvaist vitamiinivarudest ära kulutanud ning soovivad lisa väljastpoolt. Enne, kui sirutada käsi erinevate vitamiinipreparaatide järele, tasuks mõelda, kuidas oleks võimalik oma kehale turgutust pakkuda naturaalsemal ja kindlasti ka soodsamalt viisil. Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti idandamine. Idandatud seemned ja oad on heamaitseline, kvaliteetne toortoit, mida igaüks on võimeline kodustes

2017-03-20T13:11:28+00:00

Riisikliid – täiuslik kompleks keha füüsilise tervise heaks

Riisikliid on üks enim, kui mitte kõige rohkem mõttetult raisku lastud äärmiselt toitainerikka toidu ressurss kogu maailmas. See on pruuni riisi see osa, mis eemaldatakse ning visatakse lihtsalt minema (või põletatakse kütusena), et saada seda valget riisi, mida suurem osa maailmast tarbib. Tegelikult aga sisaldavad riisikliid endas täiuslikku kompleksi paljudest erinevatest toitainetest, mineraalidest, vitamiinidest ja

2017-03-24T12:24:39+00:00

Tegelikult on sool meile eluks hädavajalik

  Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat, kui pelgalt maitseaine. Tegelik ja ainus tõde on see, et ilma soolata me ei saagi elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone, see teeb

2017-04-21T13:01:35+00:00

Kikerherned sobivad asendama nii muna kui liha

Jõuluaeg oma rikkaliku toiduvaliku ning harilikust erineva toitumisrežiimiga on organismile raske katsumus. Nüüd, kui suure pidusöömingute aeg möödas on, tuleks pöörata erilist tähelepanu keha vajadustele ning sellest tulevalt ka oma toitumisele. Lisaks kehale vajavad rahulikku olemist ka meie meeled. Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on

2014-07-28T16:47:04+00:00

Kuidas elada üle veel üks pidusöök, see aastavahetuse oma?

Vaevalt said rikkalikud jõululõunad ja -õhtusöögid peetud, kui ees ootab veel üks, see aastavahetuse pidulik söömaaeg. Küllap tundis nii mõnigi meist, et peale jõuluõhtut oli kõhus kuidagi raske olemine - kartul ja kapsad, liha ja jõulumagus punnitasid sees ega tahtnud omavahel kuidagi sobituda. Omalt poolt soovin väga, et see oleks koht, millest teha omad järeldused,

2014-07-28T16:47:07+00:00

Pähklid turgutavad organismi

Varasemal ajal ei möödunud ühtegi jõulupüha ilma metsast korjatud sarapuupähkliteta. Tol ajal oli kombeks panna jõulupudru sisse paar pähklit ja see, kes need endale sai, leidis uuel aastal õnne. Need olid omamoodi toredad, teistmoodi ajad. Nüüdsel ajal aga on puhastatud pähklid kõikjal saadaval, pealegi suures valikus. Pähklid on toitvad ja tervislikud toidulisandid, mis oma võrdlemisi

2014-07-28T16:47:20+00:00

Apelsinist jõululõhna ja tervist

Päikesevili apelsin tõstab tuju ja toonust, aitab vabaneda liigsetest kilodest ning kauem noor ja terve olla! Üks keskmine apelsin sisaldab 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus!), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, fosforit, rauda, vaske ja tsinki. Apelsin on maitsev ravim. Ta aitab tõrjuda paljusid haigusi, kuna soodustab

2014-07-28T16:48:34+00:00

Miks ostaksin šokolaadi loodustoodete poest?

Jõuluaeg on kohe-kohe käes. Nagu ikka, kaasneb ka sel aastal sellega see, et nii meie ise kui ka meie lapsed sööme harilikust kordades rohkem magusat - piparkooke, komme, šokolaade. Toovad ju päkapikudki headele lastele ikka sussi sisse midagi head-paremat. Ka pole veel hilja soetada oma või sõbra lapsele, lapselapsele, endale või sõbrale üks vahva jõulukalender.

2017-01-30T16:41:38+00:00

Tee ise: piparkoogitaigen

Kuigi õues on veel täiesti sügis, ei pääse me ei üle ega ümber juba kaubanduses võimust võtnud jõuluootusajast. Nagu ka kõige muu jõulude juurde kuuluvaga, ei puudu poelettideltki piparkoogitaigen ning värvilised piparkoogiglasuurid. Ka meie peres on selle aasta esimese piparkoogid juba küpsetatud, glasuuritud ning söödudki. Sel korral sai kasutatud küll poetainast ja -glasuure, kuid tahes-tahtmata

2017-11-30T10:52:08+00:00

Agaavisiirup – tervislik alternatiiv suhkrule

Agaavisiirup on magustaja, mida toodetakse Mehhikos kindlatest agaavikaktuse liikidest, millest tuntuim on sinine agaav (agave tequiliana). Asteegid kasutasid agaavinektarit nii magustamiseks kui raviotstarbel - vanasti peeti agaavisiirupit lausa jumalate kingituseks. Tänapäeval valmistatakse agaavisiirupit nii Mehhikos kui Lõuna-Aafrikas. Agaavitaimed kasvavad peamiseks Lõuna-Mehhikos vulkaanilisel pinnasel. Need on lihavate suurte lehtedega turdtaimed, mis sarnanevad mõningate kaktuseliikide ja aloe

2014-07-28T16:49:40+00:00

Vürtsid annavad tervist ja sooja

Maitsetaimedena saab kasutada paljusid taimi, mis oma konsentreeritud lõhna- ja maitseomadustega lisavad toidule lisaboonust. Vürtsideks nimetatakse aga nende taimede seemneid, kuivatatud koort, juuri, vilju ja lehti, mis juba väga väikeses koguses on tuliseks toidulisaks, andes ning säilitades maitset, värvi ja lõhna. Paljusid vürtse kasutatakse ka ravimitööstuses ning kosmeetikas, olles tuntud oma seene- ja põletikuvastase ning

2015-11-02T10:26:20+00:00

Tervislik snäkk – maitsvad paisutatud terad

Erinevate paisutatud teraviljadega on inimkond maiustanud juba sajandeid. Maitsvad on sellised snäkid tõepoolest, samuti kiudainerikkad, täis erinevaid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Samuti sisaldavad nad võrreldest paljude teiste snäkkidega võrdlemisi vähe kaloreid. Ega teraviljatoodete kasulikkus polegi ju kellelegi eriliseks uudiseks, kuid seni on neid tervislikeks peetud eelkõige just kiudainete tõttu. Tegelikult sisaldavad popkorn ja ka

2017-02-01T16:50:27+00:00

Hanerasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks

Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastumata rasvhappeid, koguseliselt järgnevad neile küllastatud

2017-02-01T16:58:36+00:00

Organismi puhastamine: milleks see veel?

Mõeldes eelolevale pikale ja pimedale Eestimaa sügis-talvele, jõuludele, aastavahetusele ning kõigile nendele rikkalikele rammusatele toitudele, mis kogu selle ajaga kaasas käivad, liiguvad mu mõtted seejuures ikka ka oma isiklikule kehale ning sellele, kuidas tema ennast kõigi nende igapäevaselt mitte just harjumuspäraste söökide-jookidega toime peab tulema ja ennast tundma. Usun, et enamikele eestimaalastest ei ole võõras

2017-02-01T17:03:05+00:00