Beebi, gluteen ja esimesed teraviljad

  Gluteeniteema jätkuks tahaksin kirjutada sellest, kuidas mõjutab gluteenirikaste teraviljade tarvitamine (loe gluteeni mõjust pikemalt meie eelmisest postitusest) beebi veel välja arenemata seedimist ning sellest, mida teha, et seda soovimatut mõju vältida, millistest teraviljadest valmistatud putrudega alustada beebi toitmist ning millal? Iseenesest ei räägita ka veel tänases maailmas liiga palju…

Tee ise tervislikud gluteenivabad vastlakuklid!

Rahvakalendri  järgi lõpetas vastlapäev jõuludega alanud suure pidutsemise aja ja alustas suurt paastu. Tänapäeval küll nii pikalt enam ei pidutseta ja ka paastuaeg pole enam ammugi valdava osa elanikkonna jaoks, kuid kõigest sellest hoolimata on alles jäänud selline kalendripüha nagu vastlapäev. Olgu selle vastlapäevaga aga ajalooliselt lood nii nagu nad…

Kaneeli tervendav magusus

Kaneel on kogu maailmas laialdaselt juba aastatuhandeid kasutust leidnud armastatud vürts ja maitseaine, mida saadakse teatud kaneelipuu liikide kuivatatud sisekoorest. Tegelikult on kaneel suisa üks maailma tuntuimaid maitseaineid. Vürtsina kasutatakse peamiselt nelja kaneelipuu liigi koort, millest tuntumad on kahvatupruuni värvi väga hea, aromaatne ja magusa maitsega Ceyloni kaneel  ja tumepruun, tugevama…

Mõningaid nippe kaalulangetajatele

Pahatihti kimbutavad just peale jõulude ja aastavahetuse pidusööminguid mõningad lisakilod. Olemine on raske, peeglisse vaadata ebamugav ning tuju paha. Mida siis aga olukorra parandamiseks ette võtta? Eks ole ju kõigile teada, et kehakaal hakkab langema, kui saada toiduga vähem kaloreid kui kulutada. See tähendab, et pidevalt tuleb süüa vähem kaloreid…

Kohalik hooajaline: must aroonia

  Olen vahepeal nii tööst kui loodusest eemal olnud, kuna sünnitasin terve ja tragi poja. Aga nüüd olen ma tagasi ning nüüd on just see viimane aeg midagi arooniatega ette võtta. Esimesed külmad on neid juba jõudnud näpistada, esimesed vihmad pesta, just nüüd on on viimane aeg neid veel purki…

Kohalik hooajaline: maasikas

Juba mõnda aega lõhnavad turuletid ja suuremate kaubanduskeskuste sissepääsude esised värskete maasikate järele. Ka aedades võib nii mõnigi noppida ja suhu pista esimesi päikesepunaseid marju. Mmm… see magus maasikaaeg – tundub, et suvi on hoolimata heitlikest ilmadest tõepoolest alanud. Maasikas on veerikas (temas on keskmiselt 89% vett), vähese happesisaldusega (sidrunhape,…

Kohalik hooajaline: võilill

Juba iidsetest aegadest on võilille hinnatud kui väärt ravimtaime. Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Võilillelehed sisaldavad C-vitamiini, karoteeni, E-vitamiini, B1-, B2-, B3-vitamiini, mineraalainetest kaltsiumi, kaaliumi, rauda ja fosforit. Võilill sobib hästi tervise turgutajaks südame- ja veresoonkonnahaiguste korral toidus, teena, siirupina. Salatina ületavad võililled lehtsalatit…

Kohalik hooajaline: söödav umbrohi

Paar viimast soojemat päeva on looduse nagu võluväel elama pannud. Eile aias ringi jalutades märkasin, et nii nõgesed, naadid kui ka võilillelehed on juba täiesti arvestatava suurusega, kas siis ära rohimiseks või hoopis nahka pistmiseks. Ka olen ma juba nii mõnedki korrad metsaservas nurmenukulehti näksimas käinud. Eile aga märkasin, et…

Munatoit on igati söömist väärt!

Muna on iidne sigivuse, sünni ja loovuse sümbol. Munas on olemas kõik eluks tarvilik – muidu ei saaks ju tibu kooruda. Kahjuks on hakanud osa inimesi kolesteroolikartuses aina vähem muna sööma. Tegelikult pole hirmuks aga suurt põhjust – targalt toitudes saab organism munast hoopis väga palju väärtuslikku. Tõsi ta on,…

Gluteenist, talumatusest ja gluteenivabadest alternatiividest

Gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne autoimmuunne soolehaigus, mida põhjustab ülitundlikkus teraviljavalkude suhtes. Talumatust põhjustab just teraviljades leiduv valgusegu, millele on üldnimeks antud gluteen (ld gluten – liim). Suhteliselt uue kultuurina meie toidulauale jõudnud nisu sisaldab laiemalt kasutatavatest teraviljadest kõige enam valk gluteeni ning on kõige sagedamini seedeprobleemide põhjustajaks. Mitme koosmõju…

Miks just toortatar?

Tatar muudeti põllukultuuriks juba umbes 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus ning sellest ajast on see leidnud igakülgset kasutamist väga paljudes riikides toidu, dieettoidu ja ravimtaimena organismi tervendamiseks. Tänaseks on tatrakasvatus Eestiski juba laialt levinud. Looduspereski on saadaval nii Eestimaist tatrakruupi, –tangu kui ka eriti tervislikku tatrajahu. Võrreldes nisuga on tatras…

Toitumine kevadel

Aastaaegade vahetudes on ikka vaja taas nii mõndagi endas ümberhäälestada. Seda ka toitumises. Seetõttu tahakski täna jagada mõningaid näpunäiteid, mida tasuks oma toitumises jälgida just nüüd – üleminekul talviselt “raskelt” toitumiselt kevadisemale “kergemale”. Et muidu vaest aega täisväärtuslikumalt üle elada, tuleks veebruari teisest poolest hoolikamalt jälgida oomega-rasvhapete tarbimist (kala, pähklid),…

Kuidas elada üle veel üks pidusöök, see aastavahetuse oma?

Vaevalt said rikkalikud jõululõunad ja -õhtusöögid peetud, kui ees ootab veel üks, see aastavahetuse pidulik söömaaeg. Küllap tundis nii mõnigi meist, et peale jõuluõhtut oli kõhus kuidagi raske olemine – kartul ja kapsad, liha ja jõulumagus punnitasid sees ega tahtnud omavahel kuidagi sobituda. Omalt poolt soovin väga, et see oleks…

Pähklid turgutavad organismi

Varasemal ajal ei möödunud ühtegi jõulupüha ilma metsast korjatud sarapuupähkliteta. Tol ajal oli kombeks panna jõulupudru sisse paar pähklit ja see, kes need endale sai, leidis uuel aastal õnne. Need olid omamoodi toredad, teistmoodi ajad. Nüüdsel ajal aga on puhastatud pähklid kõikjal saadaval, pealegi suures valikus. Pähklid on toitvad ja…

Apelsinist jõululõhna ja tervist

Päikesevili apelsin tõstab tuju ja toonust, aitab vabaneda liigsetest kilodest ning kauem noor ja terve olla! Üks keskmine apelsin sisaldab 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus!), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, fosforit, rauda, vaske ja tsinki. Apelsin on maitsev ravim. Ta…

Tee ise: piparkoogitaigen

Kuigi õues on veel täiesti sügis, ei pääse me ei üle ega ümber juba kaubanduses võimust võtnud jõuluootusajast. Nagu ka kõige muu jõulude juurde kuuluvaga, ei puudu poelettideltki piparkoogitaigen ning värvilised piparkoogiglasuurid. Ka meie peres on selle aasta esimese piparkoogid juba küpsetatud, glasuuritud ning söödudki. Sel korral sai kasutatud küll…

Priméal agaavisiirup 330g

Agaavisiirup – tervislik alternatiiv suhkrule

Agaavisiirup on magustaja, mida toodetakse Mehhikos kindlatest agaavikaktuse liikidest, millest tuntuim on sinine agaav (agave tequiliana). Asteegid kasutasid agaavinektarit nii magustamiseks kui raviotstarbel – vanasti peeti agaavisiirupit lausa jumalate kingituseks. Tänapäeval valmistatakse agaavisiirupit nii Mehhikos kui Lõuna-Aafrikas. Agaavitaimed kasvavad peamiseks Lõuna-Mehhikos vulkaanilisel pinnasel. Need on lihavate suurte lehtedega turdtaimed, mis…

Vürtsid annavad tervist ja sooja

Maitsetaimedena saab kasutada paljusid taimi, mis oma kontsentreeritud lõhna- ja maitseomadustega lisavad toidule lisaboonust. Vürtsideks nimetatakse aga nende taimede seemneid, kuivatatud koort, juuri, vilju ja lehti, mis juba väga väikeses koguses on tuliseks toidulisaks, andes ning säilitades maitset, värvi ja lõhna. Paljusid vürtse kasutatakse ka ravimitööstuses ning kosmeetikas, olles tuntud…

Tervislik snäkk – maitsvad paisutatud terad

Erinevate paisutatud teraviljadega on inimkond maiustanud juba sajandeid. Maitsvad on sellised snäkid tõepoolest, samuti kiudainerikkad, täis erinevaid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Samuti sisaldavad nad võrreldest paljude teiste snäkkidega võrdlemisi vähe kaloreid. Ega teraviljatoodete kasulikkus polegi ju kellelegi eriliseks uudiseks, kuid seni on neid tervislikeks peetud eelkõige just kiudainete tõttu.…

Hanerasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks

Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastumata…

Organismi puhastamine: milleks see veel?

Mõeldes eelolevale pikale ja pimedale Eestimaa sügis-talvele, jõuludele, aastavahetusele ning kõigile nendele rikkalikele rammusatele toitudele, mis kogu selle ajaga kaasas käivad, liiguvad mu mõtted seejuures ikka ka oma isiklikule kehale ning sellele, kuidas tema ennast kõigi nende igapäevaselt mitte just harjumuspäraste söökide-jookidega toime peab tulema ja ennast tundma. Usun, et…

Probiootikumid – väikesed abilised sinu organismis

Kindlasti olete kuulnud probiootikumidest. Need on ikka need esimesed, mida soovitab perearst tarvitada peale antibiootikumikuuri. Mida need probiootikumid aga endast täpsemalt ette kujutavad? Kes või mis nad on ja kuidas nad toimivad? Täiskasvanud inimese organismis elab kokku umbes 1 kg mikroobe, kellest enamik on kahjutud. Siiski võivad mõned olla kahjulikud…

Mustikad

Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimina. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine, karotenoide ja muid kasulikke aineid. Marjad sisaldavad suhkruid, eeterlikke õlisid, pektiini,…

Tähtsamad teraviljad ja nende omadused

Viimasel ajal olen palju kuulnud omavahel küllaltki vasturääkivaid fakte teravilja vajalikkuse ja mittevajalikkuse kohta. Tänases infoga üleküllastunud maailmas tähendab see minu jaoks vaid seda, et lõplikud otsused tuleb langetada ikka ainult endal ja oma enese õigema sisetunde järgi. Mina isiklikult tarbin teraviljatooteid võrdlemisi palju ning usun ka nende vajalikkusse meie…

Kohalik ja hooajaline: sibul

Sibul ja teised laugud kuuluvad taimeda hulka, mida on isegi Piiblis mainitud. Sibul ja küüslauk, mis on tähtsamad laukude pere esindajad, leidsid kasutamist juba vaaraode juures 1550. aastal eKr. Egiptlased uskusid, et sibul suudab surnu taas elustada. Püramiide ehitanud töömeestele oli sibul üks põhitoitudest. Sellest ajast pärit papüürused andsid juba…

Kohalik ja hooajaline: ploomid

Ploomipuu on Eestis viljapuude seas arvult teisel kohal õunapuu järel. On olemas kollaseid, roosasid, punaseid, rohekaid ja üsna tumesiniseid ploome, mis võivad kaaluda 15 kuni 120 grammi. Rääkides ploomidest, tulevad arvesse ka tema perekonda kuuluva kreegipuu ning haralise ploomipuu ehk alõtša viljad. Ploomides on olenevalt sordist 70-90% vett ja kuivainet…

Kohalik ja hooajaline: kõrvits

Sügis on mõnusalt rikkalik aeg – saagikoristusaeg. Kohalikku ja hooajalist toorainet toiduvalmistamiseks on korraga kohe väga palju ning eks nii mõndagi sellest vitamiiniderikkast küllusest on võimalik säilitada ka päikesevaesteks pimedateks, niisketeks sügis- ning krõbekülmadeks talvekuudeks. Kuna öökülmad on siin-seal juba tunda andnud ning hallased sügishommikud käega katsuda, otsustasin täna kirjutada…

Kohalik ja hooajaline: tomat

Tõeliselt hästi maitseb vaid tomat, mis on valminud siin ja praegu. Ülejäänud osa aastast võime osta Hollandist ja kust kõikjalt mujalt sissetoodud tomateid, mis on küll ümmargused ja punased, just nii, nagu olema peab, kuid täiesti maitsetud. Usun, et see ei ole ainult minu tähelepanek ja arvamus. Siinkohal annan väikseks…

Kohalik ja hooajaline: pohl

Pohlad (rahvapäraselt nimetatuna ka kuradimarjad ja palukad) on põhjamaade pärusmarjad, antiikne maailm neid ei tunne. Nad valmivad meil enamasti seenekorjamise aegu, seega tasub seenele minnes ikka võtta kaasa ka teine korv – pohlade jaoks. Pohlad on igihaljaste lehtedega külmakindlad taimed, mis õitsevad ka kõige külmemal kevadel, et olla meile sügisel…

Kohalik ja hooajaline: põldmari

Ühel imeliselt vahval ning Eestimaale ebatavaliselt kuumal suvepäeval rattaga mööda põlluvaheteid sõites avastasin, et tänavune soe ning päikeserohke suvi on andnud rikkaliku põldmuraka- ehk põldmarja (nagu seda marja rahvasuus nimetatakse) saagi. Marju lähemalt uurides leidsin, et kraavipervedel on nii päikeses kuivaks küpsenud, kõige parajamas küpsusastmes suuri ja mahlaseid kui ka…

Kohalik ja hooajaline: suvikõrvits

Suvikõrvits, mille üheks esindajaks on ka tsukiini, on paljude eestlaste jaoks ikka veel võõras. Alles hiljuti kuulsin üht vanemat naabriprouat ütlemas-mõtlemas, et “tsukiini, mis asi see veel on, tavalist kõrvitsat tean ma küll, aga suvikõrvits (?)     … ei-ei seda ma ei taha, ma ei tea, mis sellega pealegi…

Main Menu