Looduspere Orgaanilised Öko Loodustooted ja tervisekaubad
Maailma vanimate kultuurtaimede hulka kuuluvat sinepit kasutab inimkond maitsetaimena juba ligi 5000 aastat. Arstiteaduse isa Hippokrateski hindas sinepiseemneid, seda just nende mitmekülgse ravitoime poolest. Keskajal hakati sinepitaimi kasvatama ka kloostriaedades nii ravim- kui maitsetaimena. Sinepipasta valmistamise retsept on teada aastast 42, ehkki roomlaste ja kreeklaste köökides kasutati seda veel tagasihoidlikult.…
Tähtaniis on sooja aniisise ja lagritsase maitse ning aroomiga vürts. Iseloomuliku lilleõie kujuga, millel on peaaegu alati 8 tippu. Viljad korjatakse vahetult enne küpsemist ning kuivatatakse. Maitserohke õli asub viljakestas, mitte seemnetes. Kasutatakse alati kuivatatult. Eriti levinud on tähtaniis Hiina ja India köögis, vähemal määral ka Vietnami, Malaisia, Indoneesia…
Miso-supp ehk misoshiro on Jaapani köögi lahutamatu osa. Miso-supp ja valge keedetud riis on Jaapani traditsiooniline hommikusöök, paljud jaapanlased tarvitavad seda igapäevaselt. Miso-suppi valmistatakse vürtsikast valgurikkast misopastast, mis valmistatakse sojaubadest, soolast ja teraviljast (tavaliselt riis või oder) ja traditsioonilisest dashi kalapuljongist. Enamasti polegi miso-supis muid komponente, aga mõnikord lisatakse supile…
Käes on ilus suvine aeg, jaanipäevaselt vihmaste ilmade hulka on sattunud juba ka neid päris suvepäevi, mil päike palavamalt kõrvetama kipub. Kindlasti ei tohi sel juhul unustada end ja eriti oma lapsi kaitsta liigse päikesekiirguse eest (päikesekaitsevahendid selleks puhuks), seda eriti rannas, kus tihtipeale puudub võimalus vajadusel päikese eest…
Kuna kohe-kohe on kätte jõudmas rannahooaeg ning tervisliku joone hoidmine oma toitumises veelgi aktuaalsem, kui ehk mõnel muul ajal aastast, tahan kirjutada kookosjahust kui ühest võimalikust alternatiivist hariliku nisujahu asendamiseks erinevates küpsetistes, aga ka kastmetes ja suppides. Kookosjahu sisaldab rohkelt kiudaineid ning vähem süsivesikuid kui teraviljajahud, kiudainesisaldus on suisa kaks korda…
Gluteeniteema jätkuks tahaksin kirjutada sellest, kuidas mõjutab gluteenirikaste teraviljade tarvitamine (loe gluteeni mõjust pikemalt meie eelmisest postitusest) beebi veel välja arenemata seedimist ning sellest, mida teha, et seda soovimatut mõju vältida, millistest teraviljadest valmistatud putrudega alustada beebi toitmist ning millal? Iseenesest ei räägita ka veel tänases maailmas liiga palju…
Rahvakalendri järgi lõpetas vastlapäev jõuludega alanud suure pidutsemise aja ja alustas suurt paastu. Tänapäeval küll nii pikalt enam ei pidutseta ja ka paastuaeg pole enam ammugi valdava osa elanikkonna jaoks, kuid kõigest sellest hoolimata on alles jäänud selline kalendripüha nagu vastlapäev. Olgu selle vastlapäevaga aga ajalooliselt lood nii nagu nad…
Olen vahepeal nii tööst kui loodusest eemal olnud, kuna sünnitasin terve ja tragi poja. Aga nüüd olen ma tagasi ning nüüd on just see viimane aeg midagi arooniatega ette võtta. Esimesed külmad on neid juba jõudnud näpistada, esimesed vihmad pesta, just nüüd on on viimane aeg neid veel purki…
Juba mõnda aega lõhnavad turuletid ja suuremate kaubanduskeskuste sissepääsude esised värskete maasikate järele. Ka aedades võib nii mõnigi noppida ja suhu pista esimesi päikesepunaseid marju. Mmm… see magus maasikaaeg – tundub, et suvi on hoolimata heitlikest ilmadest tõepoolest alanud. Maasikas on veerikas (temas on keskmiselt 89% vett), vähese happesisaldusega (sidrunhape,…
Juba iidsetest aegadest on võilille hinnatud kui väärt ravimtaime. Rahvameditsiinis on võilille nimetatud elu eliksiiriks, verepuhastajaks, kõhulahtistajaks, maksakorrastajaks ja väsimuse kõrvaldajaks. Võilillelehed sisaldavad C-vitamiini, karoteeni, E-vitamiini, B1-, B2-, B3-vitamiini, mineraalainetest kaltsiumi, kaaliumi, rauda ja fosforit. Võilill sobib hästi tervise turgutajaks südame- ja veresoonkonnahaiguste korral toidus, teena, siirupina. Salatina ületavad võililled lehtsalatit…
Paar viimast soojemat päeva on looduse nagu võluväel elama pannud. Eile aias ringi jalutades märkasin, et nii nõgesed, naadid kui ka võilillelehed on juba täiesti arvestatava suurusega, kas siis ära rohimiseks või hoopis nahka pistmiseks. Ka olen ma juba nii mõnedki korrad metsaservas nurmenukulehti näksimas käinud. Eile aga märkasin, et…
Muna on iidne sigivuse, sünni ja loovuse sümbol. Munas on olemas kõik eluks tarvilik – muidu ei saaks ju tibu kooruda. Kahjuks on hakanud osa inimesi kolesteroolikartuses aina vähem muna sööma. Tegelikult pole hirmuks aga suurt põhjust – targalt toitudes saab organism munast hoopis väga palju väärtuslikku. Tõsi ta on,…
Gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne autoimmuunne soolehaigus, mida põhjustab ülitundlikkus teraviljavalkude suhtes. Talumatust põhjustab just teraviljades leiduv valgusegu, millele on üldnimeks antud gluteen (ld gluten – liim). Suhteliselt uue kultuurina meie toidulauale jõudnud nisu sisaldab laiemalt kasutatavatest teraviljadest kõige enam valk gluteeni ning on kõige sagedamini seedeprobleemide põhjustajaks. Mitme koosmõju…
Tatar muudeti põllukultuuriks juba umbes 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus ning sellest ajast on see leidnud igakülgset kasutamist väga paljudes riikides toidu, dieettoidu ja ravimtaimena organismi tervendamiseks. Tänaseks on tatrakasvatus Eestiski juba laialt levinud. Looduspereski on saadaval nii Eestimaist tatrakruupi, –tangu kui ka eriti tervislikku tatrajahu. Võrreldes nisuga on tatras…
Aastaaegade vahetudes on ikka vaja taas nii mõndagi endas ümber häälestada. Seda ka toitumises. Seetõttu tahakski täna jagada mõningaid näpunäiteid, mida tasuks oma toitumises jälgida just nüüd – üleminekul talviselt “raskelt” toitumiselt kevadisemale “kergemale”. Et muidu vaest aega täisväärtuslikumalt üle elada, tuleks veebruari teisest poolest hoolikamalt jälgida oomega-rasvhapete tarbimist (kala,…
Vaevalt said rikkalikud jõululõunad ja -õhtusöögid peetud, kui ees ootab veel üks, see aastavahetuse pidulik söömaaeg. Küllap tundis nii mõnigi meist, et peale jõuluõhtut oli kõhus kuidagi raske olemine – kartul ja kapsad, liha ja jõulumagus punnitasid sees ega tahtnud omavahel kuidagi sobituda. Omalt poolt soovin väga, et see oleks…
Varasemal ajal ei möödunud ühtegi jõulupüha ilma metsast korjatud sarapuupähkliteta. Tol ajal oli kombeks panna jõulupudru sisse paar pähklit ja see, kes need endale sai, leidis uuel aastal õnne. Need olid omamoodi toredad, teistmoodi ajad. Nüüdsel ajal aga on puhastatud pähklid kõikjal saadaval, pealegi suures valikus. Pähklid on toitvad ja…
Päikesevili apelsin tõstab tuju ja toonust, aitab vabaneda liigsetest kilodest ning kauem noor ja terve olla! Üks keskmine apelsin sisaldab 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus!), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi, mangaani, fosforit, rauda, vaske ja tsinki Apelsin on maitsev ravim. Ta…
Kuigi õues on veel täiesti sügis, ei pääse me ei üle ega ümber juba kaubanduses võimust võtnud jõuluootusajast. Nagu ka kõige muu jõulude juurde kuuluvaga, ei puudu poelettideltki piparkoogitaigen ning värvilised piparkoogiglasuurid. Ka meie peres on selle aasta esimese piparkoogid juba küpsetatud, glasuuritud ning söödudki. Sel korral sai kasutatud küll…
Agaavisiirup on magustaja, mida toodetakse Mehhikos kindlatest agaavikaktuse liikidest, millest tuntuim on sinine agaav (agave tequiliana). Asteegid kasutasid agaavinektarit nii magustamiseks kui raviotstarbel – vanasti peeti agaavisiirupit lausa jumalate kingituseks. Tänapäeval valmistatakse agaavisiirupit nii Mehhikos kui Lõuna-Aafrikas. Agaavitaimed kasvavad peamiseks Lõuna-Mehhikos vulkaanilisel pinnasel. Need on lihavate suurte lehtedega turdtaimed, mis…
Maitsetaimedena saab kasutada paljusid taimi, mis oma kontsentreeritud lõhna- ja maitseomadustega lisavad toidule lisaboonust. Vürtsideks nimetatakse aga nende taimede seemneid, kuivatatud koort, juuri, vilju ja lehti, mis juba väga väikeses koguses on tuliseks toidulisaks, andes ning säilitades maitset, värvi ja lõhna. Paljusid vürtse kasutatakse ka ravimitööstuses ning kosmeetikas, olles tuntud…
Erinevate paisutatud teraviljadega on inimkond maiustanud juba sajandeid. Maitsvad on sellised snäkid tõepoolest, samuti kiudainerikkad, täis erinevaid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Samuti sisaldavad nad võrreldes paljude teiste snäkkidega võrdlemisi vähe kaloreid. Ega teraviljatoodete kasulikkus polegi ju kellelegi eriliseks uudiseks, kuid seni on neid tervislikeks peetud eelkõige just kiudainete tõttu.…
Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toiduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastamata…
Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimina. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine, karotenoide ja muid kasulikke aineid. Marjad sisaldavad suhkruid, eeterlikke õlisid, pektiini,…
