Hanerasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks

Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastumata…

Organismi puhastamine: milleks see veel?

Mõeldes eelolevale pikale ja pimedale Eestimaa sügis-talvele, jõuludele, aastavahetusele ning kõigile nendele rikkalikele rammusatele toitudele, mis kogu selle ajaga kaasas käivad, liiguvad mu mõtted seejuures ikka ka oma isiklikule kehale ning sellele, kuidas tema ennast kõigi nende igapäevaselt mitte just harjumuspäraste söökide-jookidega toime peab tulema ja ennast tundma. Usun, et…

Probiootikumid – väikesed abilised sinu organismis

Kindlasti olete kuulnud probiootikumidest. Need on ikka need esimesed, mida soovitab perearst tarvitada peale antibiootikumikuuri. Mida need probiootikumid aga endast täpsemalt ette kujutavad? Kes või mis nad on ja kuidas nad toimivad? Täiskasvanud inimese organismis elab kokku umbes 1 kg mikroobe, kellest enamik on kahjutud. Siiski võivad mõned olla kahjulikud…

Mustikad

Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimina. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine, karotenoide ja muid kasulikke aineid. Marjad sisaldavad suhkruid, eeterlikke õlisid, pektiini,…

Nahahooldus sügisel

Nahk on rohkem, kui keha kate – see on suurima pinnaga elund, mille kaudu toimub organismi kontakt välismaailmaga. Nahk kaitseb sügavamal asuvaid kudesid väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Kahjulikud ained eralduvad naha kaudu: kui jämesool, neerud ja maks ei tule mürkainetega toime, peab nahk aktiivsemalt tegutsema. Sellest annavad märku näiteks vistrikud,…

Kohalik ja hooajaline: kibuvits

Kibuvits on kallim kullast – nii hinnati tema väärtust antiikajal. Ka tänapäeval tõdeme, et kibuvitsamarjad on tervise varaait, looduse väärtuslik kink inimesele. Lausa tihnikutena kasvab harilik kibuvits jõgede ja järvede kallastel, kurdlehine kibuvits ehk kurdlehine roos aga laiutab metsikult mere ääres ja nüüd ka kultiveeritud liigina koduaedades.Eestis kasvab looduslikult kümmekond…

Tähtsamad teraviljad ja nende omadused

Viimasel ajal olen palju kuulnud omavahel küllaltki vasturääkivaid fakte teravilja vajalikkuse ja mittevajalikkuse kohta. Tänases infoga üleküllastunud maailmas tähendab see minu jaoks vaid seda, et lõplikud otsused tuleb langetada ikka ainult endal ja oma enese õigema sisetunde järgi. Mina isiklikult tarbin teraviljatooteid võrdlemisi palju ning usun ka nende vajalikkusse meie…

Kohalik ja hooajaline: astelpaju

On käes astelpajumarjade aeg. Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele – marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide konsentraat.…

Toorkakao – maailma kõige antioksüdantiderikkaim toiduaine

Toorkakaod saadakse Theobroma cacao nimelise puu viljadest, täpsemalt nende puuviljade sees leiduvatest mandlisuurustest kakaoubadest. Need oad sisaldavad üle 1200 aktiivse toitaine ning umbes 10% kakaost moodustavad antioksüdandid. Antioksüdantide kõrge sisalduse poolest on kakao võrreldamatu mistahes teise toiduainega. Antioksüdandid on ained, mis aitavad meile kindlustada kvaliteetsemat elu, reguleerides rakutasandil organismi normaalset tegevust. Toorkakao…

Hommikune tee virgutab, õhtune rahustab

Hommikud on juba sügiseselt karged. Õhtudki üsna jahedad. Pole midagi mõnusamat, kui suruda külmast kanged sõrmed ümber kuuma teetassi ning lasta meeldivalõhnalisel, maitsval joogil oma keha aeglaselt üles soojendada. Igaühel meist on kindlasti ka oma lemmiktee, või lausa lemmik hommiku- ja lemmik õhtutee ning lisaks sellele veel mõni, mis vastavalt…

Kohalik ja hooajaline: sibul

Sibul ja teised laugud kuuluvad taimeda hulka, mida on isegi Piiblis mainitud. Sibul ja küüslauk, mis on tähtsamad laukude pere esindajad, leidsid kasutamist juba vaaraode juures 1550. aastal eKr. Egiptlased uskusid, et sibul suudab surnu taas elustada. Püramiide ehitanud töömeestele oli sibul üks põhitoitudest. Sellest ajast pärit papüürused andsid juba…

Soojendavad toidud

Inimestel on vastavalt aastaaegadele soodumused teatud haigusteks – pea- ja liigesevalud, ülemiste hingamisteede haigused, kõhuhädad, nahaprobleemid. Selle põhjuseks on liiga madal või kõrge õhutemperatuur, liigne soe või külm niiskus, aga ka päike, pimedus ja lõõskav tuul. Sesoonselt tulevaid ja minevaid või ägenevaid tervisehädasid saab toetava toitumisega mahendada või ära hoida.…

Kohalik ja hooajaline: ploomid

Ploomipuu on Eestis viljapuude seas arvult teisel kohal õunapuu järel. On olemas kollaseid, roosasid, punaseid, rohekaid ja üsna tumesiniseid ploome, mis võivad kaaluda 15 kuni 120 grammi. Rääkides ploomidest, tulevad arvesse ka tema perekonda kuuluva kreegipuu ning haralise ploomipuu ehk alõtša viljad. Ploomides on olenevalt sordist 70-90% vett ja kuivainet…

Kohalik ja hooajaline: kõrvits

Sügis on mõnusalt rikkalik aeg – saagikoristusaeg. Kohalikku ja hooajalist toorainet toiduvalmistamiseks on korraga kohe väga palju ning eks nii mõndagi sellest vitamiiniderikkast küllusest on võimalik säilitada ka päikesevaesteks pimedateks, niisketeks sügis- ning krõbekülmadeks talvekuudeks. Kuna öökülmad on siin-seal juba tunda andnud ning hallased sügishommikud käega katsuda, otsustasin täna kirjutada…

Miks on mesi meile hea?

Mesi on väga maitsev, aga ka tevisele tõeliselt kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga fakt, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Inimesed on mesilaste elutööd hinnanud ja mett erineval moel tarvitanud juba viimased 2500 aastat. Siiski ei ole mesi üksnes maitsev dessert, vaid inimesele…

Kohalik ja hooajaline: seened

Suurem kuuma- ja kuivaperiood paistab olevat läbi saanud, on juba olnud vihmasid ning külmasid öid. Metsadesse on ilmunud seened. On ilmunud ning iga päevaga tekib neid aina juurde. Seened on suurepärane toidulisa meie igapäevaelus, pakkudes meeldivat vaheldust liha- ja kalatoitudele. Lisaks heale maitsele on need ka tervislikud, sisaldades sama vähe…

Kohalik ja hooajaline: tomat

Tõeliselt hästi maitseb vaid tomat, mis on valminud siin ja praegu. Ülejäänud osa aastast võime osta Hollandist ja kust kõikjalt mujalt sissetoodud tomateid, mis on küll ümmargused ja punased, just nii, nagu olema peab, kuid täiesti maitsetud. Usun, et see ei ole ainult minu tähelepanek ja arvamus. Siinkohal annan väikseks…

Kohalik ja hooajaline: pohl

Pohlad (rahvapäraselt nimetatuna ka kuradimarjad ja palukad) on põhjamaade pärusmarjad, antiikne maailm neid ei tunne. Nad valmivad meil enamasti seenekorjamise aegu, seega tasub seenele minnes ikka võtta kaasa ka teine korv – pohlade jaoks. Pohlad on igihaljaste lehtedega külmakindlad taimed, mis õitsevad ka kõige külmemal kevadel, et olla meile sügisel…

Kohalik ja hooajaline: põldmari

Ühel imeliselt vahval ning Eestimaale ebatavaliselt kuumal suvepäeval rattaga mööda põlluvaheteid sõites avastasin, et tänavune soe ning päikeserohke suvi on andnud rikkaliku põldmuraka- ehk põldmarja (nagu seda marja rahvasuus nimetatakse) saagi. Marju lähemalt uurides leidsin, et kraavipervedel on nii päikeses kuivaks küpsenud, kõige parajamas küpsusastmes suuri ja mahlaseid kui ka…

Kohalik ja hooajaline: suvikõrvits

Suvikõrvits, mille üheks esindajaks on ka tsukiini, on paljude eestlaste jaoks ikka veel võõras. Alles hiljuti kuulsin üht vanemat naabriprouat ütlemas-mõtlemas, et “tsukiini, mis asi see veel on, tavalist kõrvitsat tean ma küll, aga suvikõrvits (?)     … ei-ei seda ma ei taha, ma ei tea, mis sellega pealegi…

Otsi kategooria järgi