Idandamisest

A. Vogel Biosnacky idandamispurk

Idandatud seemned ja oad on heamaitseline toortoit, mida igaüks on võimeline toatingimustes kasvatama.

Idandades seemnete ja ubade mineraalainesisaldus ei muutu, kuid nende imendumine organismis paraneb, sest idandamisel hajub seemnete ja ubade koores olev fütiinhape.

Valkained ehk proteiinid lõhustuvad ja muutuvad. Kaunviljade valkaine kvaliteet idanemise ajal nähtavasti ei parane. Nisu idanemisel kasvab eriti lüsiini hulk.

Oad ja teisedki seemned sisaldavad suurima võimaliku hulga C-vitamiini 72-tunnise idanemise järel. Seepärast on parem süüa idusid 60-80 tunni jooksul idanemise algusest. Pärast seda hakkab idu kulutama C-vitamiini oma tarbeks. Idud on toitainete poolest rikkaimad ja muidugi kosutavamad 72-tunniselt. Nii et idusid tuleks kasutada selle aja sees või panna kaanega suletud purgis külmkappi.

Peale C-vitamiini lisandub idanemise ajal ka teisi vitamiine. Vitamiini-allikana on idusid parem süüa toortoiduna. Idandatud vilja ja näiteks harilikku lutserni, rohelisi läätsi ning mungi võib süüa toorelt. Peale mungi tuleb kõik teised oad enne söömist kergelt ära keeta. Idandatud soja-, aed-, põld- ja teisi ube ning läätsi(peale roheliste), tuleb enne söömist keeta 5-8 minutit.

Toorelt söödavaid idusid kasutatakse peamiselt toorsalatites või süüakse iseseisva toidukorrana. Neid süüakse ka võileibadel ja hamburgerites. Neid võib lisada valmis suppidele ja vormiroogadele või hautada koos nendega. Idud sobivad ka makaroni- ja munaroogadesse, eriti omletti. Kui idusid kasutatakse pagaritoodetes, tuleb nad peeneks hakkida.

Idandamiseks on vaja

0,5 – 1L klaaspurk, tükk võrku(tüll, marli, sääsevõrk), kummirõngas võrgu kinnitamiseks või idandamistorn (sobib eriti hästi laisematele inimestele 🙂

kvaliteetset vett

seemneid või ube

(näiteks nisu, lutserni ja mungi)

Seemned ja oad puhastada, eemaldades mustaks tõmbunud ja katkised, sest need võivad idanemise ajal hallitama minna. Seemned hoolikalt pesta ja loputada. Suuri seemneid hõõruda käte vahel. Väikesi seemneid on hõlpsam pesta võrguga suletud klaaspurgis.

Seemned ja oad panna vette ligunema 6-12 tunniks. Suured oad vajavad leotamiseks 18 tundi. 100G seemnete kohta tuleb võtta 2 klaasi vett, kuid ka rohkem vett ei tee paha.

Leotusvesi kallata ära. Seda ei tohi joogiks kasutada (kasutage lillede kastmiseks). Seemnetest eemaldada nüüd veel need, mis ei ole tursunud. Need jäävad kõvaks ja võivad süüesvigastada hambaid. Väikesi seemneid ei ole tarvis niimodi kontrollida.

Idandatavad seemned loputada hoolikalt, purk sulgeda võrguga, vesi kurnata välja ja purk asetada suu allapoole, poolviltu pimedasse kohta. Parim koht on nõudekuivatuskapp. Purk peab olema poolviltu seepärast, et purki ei jääks üleliigset vett. Idud jäetakse kasvama 3-7 päevaks. Just pimedas saavad nad hea maitse.

Idnadtavaid seemneid ja ube loputada vähemalt kaks korda päevas toasooja veega, parem veel rohkem kordi. Loputamine on tähtis, sest see takistab hallituse ja bakterite kasvu.

Kui idud on valmis, võib purgi mõneks tunniks valguse kätte tõsta, et idud roheliseks muutuksid. Idandada ei maksa kauem kui nädal, sest siis muutuvad idud mõruks.

Idusid säilitada purgis või kilekotis, need seisavad ka külmkapis kasutamiskõlblikena nädalapäevad. Enne söömist peabneid alati loputama mitme veega, et idud muutuksid värskeks. Hallitanud ja ligaseid idusid ei tohi mingil juhul süüa, sest need on mürgised.

(Ulla Lehtonen ” Taimetoidud ” 1995)

Mõningate laiemalt kasutatavate idandite omadusi:

Päevalill. Natuke vähemtuntud kultuur idandamiseks, kuid väga väärtuslik tänu erinevatele vitamiinidele ja laiale aminohapete sisaldusele. Idandid maitsva õli/pähkli maitsega ja sobivad kasutamiseks salatites ja söögitegemisel. Sisaldavad ka magneesiumi ja kaltsium.

Lutsern. Kutsutud ka idandite kuningaks, eeskätt suure proteiini, karotiini ja laia vitamiinide sisalduse tõttu. Sisaldab C, D, K, E ja B12 vitamiine. Noortel idanditel on pehme maitse, enim kasutatkse neid toidu dekoreerimisel liha-kala praadide juures ja salatites. Lutserni kasutatakse väga meelsasti võileibades juustu – muna või tomatiga.

Rukola. Noortel lehtedel on väga meeldiv maitse, veidi pähkline ja õrnalt piprase lisandiga. Rukola lehti saab hästi kasutada singi, juustude, suitsu lõhe ja erinevate salatite juures. Hästi kasutatav toitude dekoreerimisel. Rukola sisaldab vitamiine A ja C ning rauda.

Kress-salat. Laialt kasutatav nii lehtede kui võrsete söömiseks. Kress salat sisaldab sinepiõli, mis annab talle meeldivalt vürtsika kõrvalmaitse. Kasutatakse salatites, lõhe ja teiste kalatoitude juures ning suuremal hulgal kartulisalati juures koos sidruniga. Sisaldab hulgaliselt vitamiine A, B, C, ja mineraale.

Munguba. Aegade algusest enim kasutatav võrsekultuur Hiina ja Aasia köögis. Sisaldades rikkalikult vitamiine ja omades värsket krõmpsu maitset on munguba parim valik panni-ahju roogadele. Sobiv salatitesse ja serveerimis eelse lisandina suppidesse.

Spargelkapsas e. brokkoli. Sarnaselt spargelkapsaga on ka idandeid soovitav kasutatada südamehaiguste ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks. Spargelkapsa võrsed sisaldavad sulforafaani, mis aktiviseerib immuunsüsteemi ja ‘lülitab’ sisse arterites kaitseproteiinid võitluses vähkkasvajaga. Umbes 30 grammis spargelkapsas võrsetes on 50 korda enam sulforafaani kui spargelkapsas endas. Süües korra nädalas spargelkapsa võrseid väheneb oht haigestuda vähki märgatavalt. Võrsetel on ka meeldiv, pehme maitse ning neid saab kasutada toitude dekoreerimisel. Kasutatav kastmetes ja püreesuppides lisandina.

Sinep. Äratuntavalt eriline vürtsikas sinepimaitse on iseloomulik ka sinepivõrsetele. Võrseid on hea kasutada juustu, singi, peekoni võileibade juures. Lisades võrseid kartulipüreele, annavad nad toidule meeldiva lisamaitse. Kasutatkse ka suppide juures. Võrsed sisaldavad rohkelt kaltsiumi, rauda, ja vitamiine A, B1, B2 ja C.

Redis ‘Daikon’. Nimetus Daikon – viitab Jaapani päritolule ning seemned ongi toodetud võrseteks kasvatamiseks. Seda redist ei soovita kasvatada haruliste juurte tõttu nn. tavaliseks rediseks. Võrsete on aga külluslikult vitamiine A, B1, B2, C ning mineraale ja kaltsiumit. Värske, kerge ja kergelt vürtsikas maitse teeb võrsed meeldivaks lisandiks väga erinevatele toitudele.

Nisuidud. Nisuidu on üks rikkalikum taimetoiduliste tsingiallikas – oluline mineraal, mis on seotud peaaegu iga immuunsüsteemi reguleerimise aspektiga. Tsink soodustab T-lümfotsüütide teket, mis on valgete vereliblede grupp ning on peamine viiruste vastu võitleja. Samuti aitab see tagada tervet nahka ja limaskesta.Nisuidus on 100 grammi kohta 17 milligrammi tsinki, mis on väga korralik kogus. Lisaks kõik B grupi vitamiinid ja on meeldivalt magusa maitsega.

Lambaläätsed (fenugreek) – Sisaldab A, B, C ja E grupi vitamiine, kaltsiumi, rauda, magneesiumi, tsinki, karoteene, klorofülli. Parandab seedimist ja tõstab söögiisu.

Kodusel viisil idandamise kasuks räägib ka nende soodne hind. Poeriiulitel on kahjuks juba ühe väikese karbi hind väga kõrgeks läinud. Samuti on kodus valmistatud idandid värskemad ning vitamiinirikkamad.

Idud on ka igati kasulikud, sisaldades rohkesti kiudaineid. Nad on efektiivsed väsimuse peletajad ning hoiavad meele erksana, samuti aitavad ära hoida juukste väljalangemist. Näiteks sisaldub idandites küllaldaselt D- E- ja K- vitamiini, ning mineraalaineid. Tänu idudes sisaldavale E-vitamiinile on nad head silmanägemisele ning nahale.

Leia kõik idandamiseks vajalik siit

Otsi kategooria järgi