Probiootikumid – väikesed abilised sinu organismis

Kindlasti olete kuulnud probiootikumidest. Need on ikka need esimesed, mida soovitab perearst tarvitada peale antibiootikumikuuri. Mida need probiootikumid aga endast täpsemalt ette kujutavad? Kes või mis nad on ja kuidas nad toimivad? Woman's Fingers Touching her body parts, heart shaped fingers

Täiskasvanud inimese organismis elab kokku umbes 1 kg mikroobe, kellest enamik on kahjutud. Siiski võivad mõned olla kahjulikud või muutuda kahjulikeks, kui ravi või haiguste tagajärjel mikroobide tasakaal muutub.

Probiootikumid (tõlkes: “elu eest” või “elu poolt”) on inimese soolestikust isoleeritud bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid, mis tegutsevad tervise heaks. Nad aitavad mitmete haiguste ja probleemide korral taastada organismi normaalset mikrofloorat.

Probiootikume tasub kindlasti tarvitada pärast antibiootikumiravi, aga ka lihtsalt kõhuhädade leevendamiseks, reisil seedeprobleemide vältimiseks ja viiruserohkel ajal tervise tugevdamiseks. Probiootikumide kasulik toime seisneb selles, et nad mõjuvad hästi kogu soolestiku mikrofloorale. Mikrofloora omakorda lõhustab valke, süsivesikuid ja rasvu, töötab välja kasulikke bioaktiivseid aineid (vitamiinid, üle 20 erineva hormooni, fermendid, immuunsüsteemi elemendid), neutraliseerib toksiine ja kasulikke aineid, hoiab normaalsena vere kolesteroolitaset, soolestiku gaasisisaldust, tagab ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu stabiilsuse, takistab kivide moodustumist organismis ja isegi vähkkasvajate teket. Mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene kaitsevall.

Teatud probiootikume, näiteks Original-L sobib kasutada juba alates imikueast.

Biolatte OriginalKõige sagedamini kasutatakse preparaatides piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid. Piimhappebakterite toodetud piimhape ja äädikhape langetavad soolestikus pH väärtust, aidates nii haigustekitajaid kui nende mürke kahjutuks muuta. Peale selle takistavad need bakterid antimikroobseid aineid tootes tõvebatsillide kinnitumist sooleseinale, samuti nende paljunemist. Probiootilisi preparaate on mõttekas kasutada kuuajaliste kuuridena. Sügistalvisel hooajal võiks kuuri, sõltuvalt tervisest, korrata iga kuu või paari tagant. Probiootikumid tõstavad organismi immuunsust ja aitavad vastu seista nii hingamisteede viirushaigustele kui ebameeldivatele nn kõhugrippidele.

Probiootikume on aastate jooksul palju uuritud. Peale kasuliku toime soolestikus on tõestatud nende roll piimasuhkru lammutamisel, mistõttu aitavad preparaadid piimaallergia korral. Ka soodustavad probiootikumid B-grupi vitamiinide ja raua imendumist, luude ainevahetuseks vajaliku kaltsiumi ja fosfori omastamist, aitavad kõrvaldada organismile kahjulikke ühendeid, võivad vähendada kasvaja tekkeriski ja alandada vere kolesteroolisisaldust. Mis aga kindel – probiootikumide tarvitamisega pole üht või teist tervisehäda vaja ära ootama hakata, neid võib ja tegelikult peakski tarvitama juba paljude tervisehädade varaseks ennetamiseks.   Kasutatud materjal:

  • http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/probiootikumid-taastavad-tervise.d?id=23965951

Main Menu