Kohalik hooajaline: rabarber

Rabarberihooaeg on kätte jõudnud! Juba praegu on võimalik peenralt ampsata, koogi ja kisselli sissegi pista, kuid üsna varsti, peale vihma ja paari soojemat päeva on teda juba nii palju, et ei tea, mida sellega peale hakata. Mõtlesingi siis, et tuletan nii endale kui ka kõigile teistele taas meelde, et tegemist…

Disana vanutatud villast heleroosa õuekombekas 2

Disana – koos loodusega juba päris algusest peale

Mõned aastad tagasi, oodates oma kolmandat last, tegin lähemalt tutvust kõige looduspuhta, beebile hea ja keskkonda säästvaga, mis vähegi mõttesse tuli. Oli ju mu sooviks pakkuda oma lapsele vaid parimat. Nii enda kui oma pere elukorralduses armastan siiani lihtsust, minimaalset vajalike ressursside kasutamist ning looduslähedust. Selline mõteviis ning erinevate internetiavarustes…

Suhkur ja teised magustajad

Täna on suurepärane võimalus taas kord enda ja oma pere toitumist puudutavad valukohad kriitilise pilguga üle vaadata, ümber hinnata ning vajadusel ka tervisesõbralikumaks korraldada. Esimesena tahaks sellise pilguga vaadata üle valge surma number 1 – suhkru ning ühtlasi rääkida tema sõbralikematest alternatiividest – meest, erinevatest siirupitest, steeviast aga ka juba…

Nipid kevadiseks nahahoolduseks

Pikalt kestnud külma ja pimeda talve järel on inimese organism väsinud. See januneb vitamiinide ja minraalainete järele ning meie organismi vastupanuvõime on langenud. Kevadel kiireneb ainevahetus ning meie organism ei jõua sellega kohaneda. Samuti on tunduvalt kahanenud D-vitamiini hulk, millest tulenevalt võime tunda väsimust ning energiapuudust. Ka meie nahk näeb…

Tegelikult on sool meile eluks hädavajalik

Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat, kui pelgalt maitseaine. Tegelik ja ainus tõde on see, et ilma soolata me ei saagi elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu,…

Kikerherned sobivad asendama nii muna kui liha

Kuivatatud oad, läätsed ja teised kaunviljad on jäänud tänapäeva kiirvalmivate söökide kõrval tahaplaanile, kuid tegelikult on need siiski väga väärtuslikud toiduained, eriti rasvase liha või juustu asemel. Kaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernestes, ubades ja läätsedes oleva raua saate…

Traditsiooniline Aleppo seep Süüriast

Juba mõnda aega on minu lemmikseebiks olnud iidsete traditsioonidega Aleppo seep. Eriti meeldib mulle tema lõhn, mis tuleneb seebis sisalduvast loorberimarjaõlist – see on idamaiselt salapärane, kuid kindlasti mitte pealetükkiv. Aga selles seebis on peale lõhna muudki, muidu poleks see ju kasutusel antiikajast kuni tänase päevani. Väidetavalt olevat seda seepi…

Unikaalne krilli ehk hiilgevähi õli

Krill ehk hiilgevähk on väike vähiliste esindaja. Krilli loetakse maailma suurimaks biomassiks – seetõttu pole vaja karta, et see võib otsa lõppeda või seda tuleks kunstlikult kultiveerima hakata (vastupidiselt kaladele, keda tihtipeale kalamaksaõli saamiseks kunstlikult kasvatatakse). Krilliõli saamiseks kasutatavat krilli püütakse enamasti Antarktikas, kus on maailmamere puhtaimad veed. Need on…

Universaalne greibiseemne ekstrakt

Viimasel ajal on siin-seal juttu olnud greibiseemne ekstraktist kui tõhusast immuunsüsteemi tugevdajast. Lisaks sellele jäi just seesama greipfruudi seemne ekstrakt mulle ühes raamatus silma, kui hea sooleparasiitide vastane vahend. See tekitas minus huvi, et kui juba immuunsüsteemile hea ja kõhuusside vastu ka aitab, siis milleks seda veel saab kasutada? Surfasin…

Imeline maca – iidne elujõu allikas

Maca on redisesarnane juurikas, mis kasvab Peruu Andide mägismaal 4000-4500 meetri kõrgusel, mis teeb temast kõige kõrgemal kasvatatava toiduaine maailmas. Maca juur on rikas süsivesikute, valkude, vitamiinide, kiud- ja mineraalainete poolest, sisaldades palju peamisi rasvhappeid, B-vitamiine, C-vitamiini, kaltsiumit, magneesiumit, fosforit, rauda ja kaaliumit. Juba iidsetel aegadel pidasid Peruu indiaanlased macat…

Mis on see salapärane MSM?

Mis siis ikkagi on see salapärane MSM, millest viimasel ajal üha rohkem räägitakse? Võimalik, et nii mõnigi teist teab, võimalik, et mõnigi ka tarvitab juba. Samuti on võimalik, et paljud teist pole sellest üldse mitte midagi kuulnud. Mitte segamini ajada kurikuulsa MMS-ga, millest kõik lehed pasundasid pikalt ja laialt. MSM…

Miks on mesi meile hea?

Mesi on väga maitsev, aga ka tervisele tõeliselt kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga fakt, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Inimesed on mesilaste elutööd hinnanud ja mett erineval moel tarvitanud juba viimased 2500 aastat. Siiski ei ole mesi üksnes maitsev dessert, vaid…

Tee ise: talvine kätekreem

Meie käed kipuvad talvisel ajal kiiresti kuivaks muutuma, nahk on tundlikum ja vajab suuremat hoolt. Käsi võiks kreemitada lausa mitu korda päevas. Külma aja parim kätekreem on rasvarikas, kuid kergelt imenduv ega jäta käsi kleepuvaks. Kõikidele sellistele omadustele vastava kreemi saad hõlpsalt ka ise kodus valmistada. Nii endale, kui jõulukingiks.…

Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis

Küllap on enamikele meist teada, et nii sibul kui küüslauk on efektiivsed vahendid külmetushaiguste ennetamisel ja ravis. Küllap on pea igaühel meist varuks ka mõni kodune retsept, kuidas neid lauguliste sugukonda kuuluvaid imevilju kõige efektiivsemalt kasutada. Näiteks ma ise olen päris mitu korda küüslaugu abil edukalt ravinud nii kõrva- kui…

Kohalik ja hooajaline: astelpaju

On käes astelpajumarjade aeg Tänavune soe suvi on lisaks paljule muule hea olnud ka astelpajudele – marjad on suured ning neid on rikkalikult. Veel kümmekond aastat tagasi teati Eestimaal astelapajust vähe. Nüüd aga on juba paljudes aedades sügisel näha oranžikaid marju. Astelpajumarjad on ühed täiuslikumaid vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat.…

Hommikune tee virgutab, õhtune rahustab

Hommikud on juba sügiseselt karged. Õhtudki üsna jahedad. Pole midagi mõnusamat, kui suruda külmast kanged sõrmed ümber kuuma teetassi ning lasta meeldivalõhnalisel, maitsval joogil oma keha aeglaselt üles soojendada. Igaühel meist on kindlasti ka oma lemmiktee, või lausa lemmik hommiku- ja lemmik õhtutee ning lisaks sellele veel mõni, mis vastavalt…

Soojendavad toidud

Inimestel on vastavalt aastaaegadele soodumused teatud haigusteks – pea- ja liigesevalud, ülemiste hingamisteede haigused, kõhuhädad, nahaprobleemid. Selle põhjuseks on liiga madal või kõrge õhutemperatuur, liigne soe või külm niiskus, aga ka päike, pimedus ja lõõskav tuul. Sesoonselt tulevaid ja minevaid või ägenevaid tervisehädasid saab toetava toitumisega mahendada või ära hoida.…

Kanepiõli

Möödunud nädalal sai kirjutatud minu uuest lemmikõlist – seedriõlist. Täna räägiksin selle jutu jätkuks ka oma teisest lemmikust, nimelt kanepiseemneõlist, mis on meie peres tarvitusel olnud juba pisut pikemat aega, seda nii sees- kui välispidiselt. Seda mõnusalt pähklise maitsega õli võib sisse võtta niisama toidulisandina, kuid see sobib suurepäraselt asendama…

Tee ise kodune külmetuseravim

Rohkem kui aasta tagasi õpetas Hingepeegel.ee valmistama ise külmarohtu “citrosept”. Nüüd, mil sügis oma ootamatult ei-tea-kust-ilmuvate viiruste ja külmetustega pole enam kaugel, tundub olevat sobilik hetk see informatsioon taas üle korrata. Kõnealust ravimit olevat aasia meditsiinis kasutatud juba aastasadu ning ka tänapäeval on see Aasia apteekides täiesti saadaval. Külmetuserohu ettevalmistamine…

Teepuuõli kasutusvõimalused

Multi-kulti teepuuõli leiab kasutust nii iluprotseduurides, majapidamises kui ka tervise parandamises. Teepuuõli peaks kuuluma igasse majapidamisse. Ta sisaldab terpeenalkohole ja terpiin-4 ja gamma ning alfa terpiine, mis annavad talle teada-tuntud bakterivastase toime. Kuid ettevaatust: teepuuõli tuleks kasutada ainult välispidiselt ja vähesel määral, sest võib tekitada ka allergiat. Mitte teha kompressi,…

Miks on tarvis pähkleid leotada?

Kõik pähklid sisaldavad fitiinhapet, mis säilitab taimede kudedes mineraalset fosforit. Eriti palju leidub seda pähklites, seemnetes, ubades ja teraviljades. Inimese ja mõnede loomade organism seda ei omasta. Lisaks takistab fitiinhape mineraalide nagu näiteks: tsink, raud, kaltsium ja magneesium omastamist. Leotamine aitab fitiinhappest vabaneda ning parandab pähklites leiduvate toitainete omastamist. Esmalt…

Kuidas hoida eemal sääsed ja puugid?

Nagu möödunud aastal, nii on ka sel kevadel, peale sooja ja pehmet talve, puuke kohe eriti rikkalikult, nii et tasub olla eriliselt tähelepanelik või mis veelgi parem, võtta juba varakult üht-teist ette putukatest tingitud murede ja ebameeldivuste ennetamiseks. Ja kaugel see sääseaegki enam on. Parem juba varakult olukorra ebamugavust ennetada,…

Kaunid kiharad hennaga

Seekord räägime me värvidest juustes – nimelt kaunitest, tervetest, säravatest hennapunastest kiharatest, sellest õigest ja punasest hennast. Eks tahaks ju igaüks meist särada ka siis, kui looduses värvid tuhmuvad ning pimedus saab mõneks kuuks valguse üle võitu, samas oma juukseid kahjustamata. Kes juba niigi värvib või on otsustanud hakata värvima…

Loodusraviga õietolmuallergia vastu

Allergia ja selle tekitatud tüsistustest on saanud üks tõsisemaid 21. sajandi haigusi. Allergikute arv aina kasvab. Allergia ehk ülitundlikkuse sümptomite tekkimise põhjuseks on asjaolu, et immuunsüsteem – organismi viiruste ja bakterite vastane kaitsemehhanism – reageerib ebakohasel ainetele, mis on tegelikult inimorganismile kahjutud. Allergia on ainevahetushaigus. Kui mõelda toidulauale, siis viiekümne…

Main Menu