Looduspere Orgaanilised Öko Loodustooted ja tervisekaubad
Talvised tuuled, niiskus ning külm muudavad meie huuled kuivaks ning valulikuks. Kõigil kindlasti mitte, kuid mul küll. Ja võib-olla ka sul. Eks ta ole, et meie keha kõige õrnem ja haavatavam nahk asubki just huultel, kus ei ole ei higi- ega rasunäärmeid, mistõttu muutuvad nad muust nahapinnast tunduvalt kiiremini kuivaks.…
Erinevate paisutatud teraviljadega on inimkond maiustanud juba sajandeid. Maitsvad on sellised snäkid tõepoolest, samuti kiudainerikkad, täis erinevaid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Samuti sisaldavad nad võrreldes paljude teiste snäkkidega võrdlemisi vähe kaloreid. Ega teraviljatoodete kasulikkus polegi ju kellelegi eriliseks uudiseks, kuid seni on neid tervislikeks peetud eelkõige just kiudainete tõttu.…
Vill on juba oma olemuselt unikaalne materjal – pehme, vastupidav, hästi niiskust imav ning kehatemperatuuri reguleerivate omadustega. Hoolimata igat sorti mahumaterjalide uurimiseks kulutatud miljonitest tuleb tunnistada teatud villa omaduste paremust. Lisaks sellele on läbi aastate toimunud ka villa kui materjali areng. Veel hiljuti lõhnas villane rõivas juba pärast lühikest matka…
Lähenev aastalõpp toob nuumhane toidulauale. Haneliha läheb loomulikult söögiks, aga mida hakata peale hanerasvaga? Rohkem kui toiduvalmistamiseks on meie aladel hanerasva kasutatud loodusravimina, see on ka iidne kosmeetikum. Toatemperatuuril on hanerasv pooltahkes olekus. Põhjus on rasva biokeemilises koostises. Nimelt on hanerasvas esindatud kõik kolm rasvhapete põhirühma. Kõige rohkem on monoküllastamata…
Jätkuks eelmisele postitusele saleneda soovijate abivahenditest, soovin täna rääkida erinevatest enese liigutamise võimalustest sügisel. Kahjuks võtavad nii mõnedki meist sügise saabudes hoiaku, et kõik ilus on läbi ning on aeg vajuda talveunne. Tegelikult on aga ka sügis väga ilus aeg, mille saabudes ei tasuks unustada, kui tähtis on värske õhk…
Väga paljud naised ja üha enam ka mehed ei ole rahul oma kehakaaluga. Kaalu- ja rasvumisprobleemid on tingitud üsna mitmetest erinevatest asjaoludest, sealjuures ka kiirest elutempost, mille juurde kuuluvad ebatervislikud ja ebaregulaarsed söögikorrad, palju kontorilaua taga istumist, vähe aega tegeleda ainult iseendaga ning kõigest sellest tingitud stress. Hetkel, mil inimene…
Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimina. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Mustikamarjad on rikkad antioksüdantide poolest. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine, karotenoide ja muid kasulikke aineid. Marjad sisaldavad suhkruid, eeterlikke õlisid, pektiini,…
Sügisesed külmad tuuled ja pea igapäevased vihmasajud panevad tahes-tahtmatult mõtlema, mida see kõik meie näonahale teeb. Tõsi ta on, et nahk on kuivem ja kahvatum ning vajab sellises olukorral erilisemat hoolt, mis hõlmab ka igapäevast kreemitamist toitva ning suvisest kergest emulsioonist märksa rammusama näokreemiga. Siiski, enne, kui endale uut näokreemi…
Viimasel ajal olen palju kuulnud omavahel küllaltki vasturääkivaid fakte teravilja vajalikkuse ja mittevajalikkuse kohta. Tänases infoga üleküllastunud maailmas tähendab see minu jaoks vaid seda, et lõplikud otsused tuleb langetada ikka ainult endal ja oma enese õigema sisetunde järgi. Mina isiklikult tarbin teraviljatooteid võrdlemisi palju ning usun ka nende vajalikkusse meie…
Sibul ja teised laugud kuuluvad taimeda hulka, mida on isegi Piiblis mainitud. Sibul ja küüslauk, mis on tähtsamad laukude pere esindajad, leidsid kasutamist juba vaaraode juures 1550. aastal eKr. Egiptlased uskusid, et sibul suudab surnu taas elustada. Püramiide ehitanud töömeestele oli sibul üks põhitoitudest. Sellest ajast pärit papüürused andsid juba…
Ploomipuu on Eestis viljapuude seas arvult teisel kohal õunapuu järel. On olemas kollaseid, roosasid, punaseid, rohekaid ja üsna tumesiniseid ploome, mis võivad kaaluda 15 kuni 120 grammi. Rääkides ploomidest, tulevad arvesse ka tema perekonda kuuluva kreegipuu ning haralise ploomipuu ehk alõtša viljad. Ploomides on olenevalt sordist 70-90% vett ja kuivainet…
Sügis on mõnusalt rikkalik aeg – saagikoristusaeg. Kohalikku ja hooajalist toorainet toiduvalmistamiseks on korraga kohe väga palju ning eks nii mõndagi sellest vitamiiniderikkast küllusest on võimalik säilitada ka päikesevaesteks pimedateks, niisketeks sügis- ning krõbekülmadeks talvekuudeks. Kuna öökülmad on siin-seal juba tunda andnud ning hallased sügishommikud käega katsuda, otsustasin täna kirjutada…
Nagu eelmises postituses lubatud sai, kirjutan seekord meest ning tema kasutamisest erinevates iluprotseduurides – juuste- ja nahahoolduses. Mesi on imevahend, mis on ilu teeninud aastatuhandete vältel. Juba Kleopatra olevat mett kasutanud piimavannis oma keha niisutamiseks. Mesi ongi tuntud just oma niisutavate omaduste poolest omades võimet siduda endaga tavapärasest rohkem õhuniiskust…
Igal aastal augustikuu viimasel laupäevaõhtul kell 21.30 süüdatakse Läänemere kallastel tuhanded tuled – on muinastulede öö. Minu jaoks on see ilmselt üks ilusamaid traditsioone, mida tean. On ju Eestimaa inimestel teisigi öösel ülevalolemise pidusid, nagu näiteks aastavahetus või jaanipäev, kuid muinastulede öös on midagi enamat, kohe palju-palju enamat. Ei saa…
Tõeliselt hästi maitseb vaid tomat, mis on valminud siin ja praegu. Ülejäänud osa aastast võime osta Hollandist ja kust kõikjalt mujalt sissetoodud tomateid, mis on küll ümmargused ja punased, just nii, nagu olema peab, kuid täiesti maitsetud. Usun, et see ei ole ainult minu tähelepanek ja arvamus. Siinkohal annan väikseks…
Pohlad (rahvapäraselt nimetatuna ka kuradimarjad ja palukad) on põhjamaade pärusmarjad, antiikne maailm neid ei tunne. Nad valmivad meil enamasti seenekorjamise aegu, seega tasub seenele minnes ikka võtta kaasa ka teine korv – pohlade jaoks. Pohlad on igihaljaste lehtedega külmakindlad taimed, mis õitsevad ka kõige külmemal kevadel, et olla meile sügisel…
Täna kirjutan ma ise-endast ning sellest, kuidas on kujunenud just see Reedu, kes oma praeguses eluetapis Looduspere jaoks blogi kirjutab. Ma ei ütle, et täna olen ma täiuslik, kuid täna on täna ja iga päev loob uusi võimalusi õppimiseks. Looduse vastu tundsin ma huvi juba lapsena. Eriliselt köitsid mind erinevad…
Nagu kõigile kindlasti juba ammu teada on, on parim vahend õrna beebinaha puhastamseks loomulikult puhas vesi. Siiski võib ette tulla olukordi, kus vett kasutada pole võimalik. Selleks otstarbeks on kaubanduses saadaval väga lai valik erinevaid niiskeid beebirätikuid. Hingepeegel.ee on võtnud oma südameasjaks, uurida järgi, mida need beebidele mõeldud salvrätid tegelikkuses…
Ühel imeliselt vahval ning Eestimaale ebatavaliselt kuumal suvepäeval rattaga mööda põlluvaheteid sõites avastasin, et tänavune soe ning päikeserohke suvi on andnud rikkaliku põldmuraka- ehk põldmarja (nagu seda marja rahvasuus nimetatakse) saagi. Marju lähemalt uurides leidsin, et kraavipervedel on nii päikeses kuivaks küpsenud, kõige parajamas küpsusastmes suuri ja mahlaseid kui ka…
Kuna sel nädalal on olnud pikemalt juttu suvikõrvitsast ning ka hooaeg oma külluslikkuses veel kestab, otsustasin jagada mõningaid retsepte, mida suvikõrvitsast just beebidele valmistada on võimalik. Toiduks suvikõrvitsat otsides valige välja võimalikult väikesed eksemplarid, mis oma suurusega võrreldes tunduvad rasked. Eelistage noori isendeid ka kallima hinna puhul, kuna see tasub end…
Suvikõrvits, mille üheks esindajaks on ka tsukiini, on paljude eestlaste jaoks ikka veel võõras. Alles hiljuti kuulsin üht vanemat naabriprouat ütlemas-mõtlemas, et “tsukiini, mis asi see veel on, tavalist kõrvitsat tean ma küll, aga suvikõrvits (?) … ei-ei seda ma ei taha, ma ei tea, mis sellega pealegi…
