Uni ei tule ja unetus vaevab?

Korralik uni öösel on hädavajalik, seda teavad kõik. Tavaliselt piisab 8h, kuid mõnel on vaja ka rohkem. Oleneb vanusest ja elusituatsioonist. Aga mida siis teha, kui tõesti uni ei tule? Aegajalt on kõigil unetust, näiteks stressi ajal, enne reisimist, kolimise ajal, haigena, väikeste lastega, vana madratsiga või tänavalaterna pärast, mis otse läbi kardinapilu tuppa kiirgab. Samuti võivad meie kehas elutsevad parasiidid rikkuda närvisüsteemi tasakaalu.

Nagu mobiilitelefon pannakse kohe laadima, kui aku on tühjaks saanud, nii on ka inimestel öösel. Magamise ajal töötab immuunsüsteem täistuuridel, rakud uuenevad, musklid kasvavad ja päeva jooksul saadud infot töödeldakse ja salvestatakse. Seetõttu on kosutav uni elutähtis. Pikemaajaline unetus võib tekitada või süvendada mitmeid tervisehädasid, nagu kõrge vererõhk, peavalud, depressioon, astma, mäluhäired jne.

Selle asemel, et arutada ja kiruda, miks und ei tule, iga 10 min tagant kella vaadata, tapeedi mustrit pähe õppida või lambaid lugeda, keerake parem teine lehekülg ja leidke endale tegevus, mis oleks võimalikult monotoonne, aga samas kasulik. Samuti pole mõtet sundida ennast magama, kui und ei ole, pigem tehke midagi hästi igavat ja siis VÕIB uni tulla, kui ta nii väga tahab. See toimib ka lastel, kui midagi PEAB, siis on tõrge suurem, kui midagi VÕIB.

Millal peaks arsti poole pöörduma? Kui 1 kuu jooksul iga nädal vähemalt 3 ööl und ei saa, ning seda ei saa seostada stressi või viirusega, siis tuleks pöörduda arsti poole, et uurida teisi põhjuseid. Tavaliselt kirjutab arst välja unerohud, sest põhjalikuks uurimiseks napib aega ja vahendeid. Unerohtudel jällegi on rida kõrvalmõjusid, mis võivad tervise hoopis tasakaalust välja viia. Lisaks on olemas ka spetsiaalsed unekliinikud, mis tegelevad krooniliste unetutega. Kõigepealt tuleks kindlasti proovida koduste vahenditega unetusest üle saada.

Mõned sellised tegevused, mis ajavad une peale:

1. Kuulake rahulikku muusikat, näiteks klassikalist, minge sooja vanni, hõõruge ennast massaziõliga sisse, kus on paar tilka lavendlit sees, pange küünal põlema

2. Lugege mõnda raamatut, mis ei vaja suurt kaasa mõtlemist

3. Kirjutage päevikut või mida-on-vaja-teha nimekirja. Paberile kirjutades saate mõtted peas välja ja must-valgel tundub nii mõnigi lahendus rohkem käegakatsutav, kui lihtsalt lõpmatuseni peaskeereldes

4. Koristage tuba ära, peske nõusid, triikige, sorteerige pabereid. Tavaliselt on see tegevus nii igav, et uni tuleb suht ruttu peale

5. Magamiseks on kõige mõnusam 16-18C värske õhk, seega oleks hea magada aken lahti või irvakil. Magamistuba olgu ainult magamiseks, eemaldage sealt kõikvõimalikud ekraanid (mobiil, arvuti, telekas jne). Olgu kardinad tihedad, et tuba oleks pime magamise ajaks.

6. Minge alati samal ajal magama, et kehal tekiks rutiin ja harjumus. Ärge magage päeval või õhtul teleka ees. Hoidke jalad soojas. Paljudel inimestel on külmad jalad ja tihti on see ka seotud halva unega. Pange soojad sokid jalga või tehke enne magamaminekut sooja jalavanni.

 

Mida ei tohiks teha vähemalt 2 h enne magama minekut:

1. Ära joo õhtul kohvi või alkoholi, ära tee suitsu

2. Ära tee aktiivset trenni

3. Ära vaata telekat, mobiili või muid ekraane

4. Rasked söögid enne magama minekut on samuti unetust tekitavad

 

Mis aitab looduslikult ja loomulikult unetuse leevenduseks?

1. Kui olete teesõber, tarvitage oolongi teed, mis stimuleerib lõõgastava aminohappe GABA tootmist. Rahustav mõju on ka matcha-teel. Samuti tee humalaga, melissiga, pujuga, Ivan tsai (põdrakanepi) , kanepist või valmis une teesegud. 

2. Tihti põhjustab rahutust ja närvilisust magneesiumipuudus kehas. Sageli kaasnevad sellega ka jalakrambid ehk rahutud jalad. Siin aitab tasakaalustatud toitumine ning vajadusel magneesiumtsitraat seespidiselt või magneesiumiõli peale määrida või magneesiumisoola vann jalgadele. Mõnikord ei aita ka ainult magneesiumi tarbimine, sest magneesiumi imendumiseks on vajalikud ka teised mineraalaine dja mikroelemendid, ning kui kehal on nendest puudus, siis peaks juurde tarbima, näiteks Maksifam.

3. Lavendel padja sisse, viirukina  lavendli eeterlik õli paar tilka padja peale tilgutada või lõhnalampi, lõhnaküünlana

4. Visualiseerimine – enamasti ajab une pealt ära erinevad lollid mõtted või mured, mis aina keerlevad peas. Kujutage ette, et see konkreetne mure on nagu pilv, mille puhute külma öösse läbi akna. Kui elukaaslane või ülemus ajab närvi, siis istutage ta pilve peale ja puhuge minema.

5. Mõnikord on inimesed märganud, et voodi asukoha muutmine parandab unekvaliteeti tunduvalt. Võibolla on teie keha tundlik veesoontele või elektrosmogile? Kui võimalik, siis proovige järgi, kas väiksest mööbeldamisest on abi. Samuti võib kasu olla padja vahetusest. Eriti nendel, kellel öösel pea higistab või hommikul on kael kange tasub proovida tatrakestapatja või seedrikestapatja. Samuti on tervislik vahetada patja iga 3-4 aasta tagant, mitte ainult hügieeni seisukohalt vaid ka mõninga teooria järgi kogub padi endasse kõik halvad unenäod ja lollid mõtted, aastatega võib neid olla omajagu ja võivad hakata tagasi kummitama.

6. Vaniljet ja kaneeli kasutati juba keskajal magamatuse ja närvilisuse raviks. Olgu see siis puhta eeterliku õlina (viiruk, lõhnalamp) või ka seespidiselt, näiteks 2 h enne magamaminekut teha vaniljega ja kaneeliga soe jook. Kasuta selleks mandlijooki või võta puhast mandlivõiet 1 tl, lisa noa otsaga jahvatatud mahe-vaniljet, veidi kaneeli, kui on, siis haki paar datlit. Lisa kuuma vett ja lase paar minutit imenduda. Joo lonkshaaval.

7. Palderjan, humal, liht-naistepuna ja ka valmissegud kapslitena. Vaata ka teisi stressi maandavaid tooteid.

8. Kui nõelad meeldivad, siis võib abi saada ka akupunktuurist

9. Loorberilehe põletamine on äraproovitud võte ärevusilmingute leevendamiseks. Selleks tuleb sisse hingata loorberilehe lõhna. Ühe soovitusena pannakse loorberileht tuhatoosi põlema ning lahkutakse mõneks minutiks ruumist. Tagasi tulles on toas meeldiv aroom, mille sissehingamine täidab meeled rahuga. Ühtlasi leevendab loorber ka hingamisprobleeme (sobib allergiate ja külmetuse puhul).

10. Trüptofaanirikkad toidud (kalkun, spirulina, chia, India pähklid, tahini ehk seesamipasta jt) aitavad toota serotoniini ja peale mõnda vaheetappi ka unehormooni melatoniini. Kehasse saabub rahu- ja lõõgastustunne (tuletage meelde Ameerikas tänupühade ajal söödavat kalkunit, mis vägagi uinutavalt mõjub). Samuti ajavad une peale soe piim või banaan.

11. Hapendatud toitudes sisalduvad probiootilised bakterid toodavad lisaks B-vitamiinidele ja olulistele biomolekulidele ka rahulolutunnet tekitavat serotoniini. Võtke kasutusele teeseenejook (kombucha), avastage enda jaoks vürtsikas kimchi (Korea hapukapsas), turgutage end isetehtud hapendatud aedviljade või peedikaljaga.

Lingid

http://www.fem.com/gesundheit/artikel/schlaflosigkeit-was-tun-ich-kann-nicht-schlafen

http://www.apotheken-umschau.de/Schlafstoerungen

Imeline abimees põdrakanep

Main Menu