Imeline abimees põdrakanep

 

Elan looduskaunis kohas metsaserval, kus aknast paistavad lillatavad põdrakanepiväljad. Juba nädala jagu olen saanud nautida selle tee hõrku maitset ja leebeid rahustavaid omadusi – on põrdakanepi korjamise aeg talviseks kasutamiseks.8576291

Põdrakanep on ravimtaim, mis on tuntud nii Siberis, Ameerikas, Tiibetis kui ka meie esivanemate seas.

Taim, mis eesti keeles nimetuse saanud selle järgi, et põdrad eelistavad elada seal, kus kasvab see taim, kõrge kui kanep. Õitseb põdrakanep juunist kuni augustini. Raviks tarvitatakse selle taime maapealset osa, lõigatakse õite piirini õitsemise algul ja ajal. Taim kuivab hästi soojas ja tuuletõmbuses. Juurt kogutakse sügisel. Noor juur on magusamaitseline, süüakse värskelt ja keedetult.

Värskeid juuri on tarvitatud kui kartuleid, kuivatatud juurtest on valmistatud jahu. Indiaanlased tarvitavad noori võrseid ka supiks, kanada prantslased kutsuvad põdrakanepit hellitavalt spargliks, tema lehti, pungi ja noori õisi võib lisaga julgelt salatitele.

Põdrakanepi tee toimib rahustavalt, meenutades oma toimelt palderjani. Häid tulemusi on saadud krooniliste soolepõletike, gastriitide ja kõhulahtisuse korral, samuti on temast abi jääkainete väljutamisel organismist. Rahvameditsiin tunnistab teda ka kui vähi- ja viljatusevastast ravimit. Ka krooniliste peavalude korral võib saada häid tulemusi, juues põdrakanepiteed. Et tal on põletikuvastane toime, siis on peenestatud puru raputatud halvasti paranevatele haavadele ja leemendavatele ekseemidele. Põdrakanepiteel on leitud ka antispasmaatiline toime, seetõttu on seda soovitatud astmahaigetele, samuti kõhukrampide korral (ka lastele).

Põdrakanepi tõmmis valmistatakse järgmiselt: võetakse kaks supilusikatäit peenestatud ürti, lisatakse kaks klaasi keeva vett ja jäetakse kuueks tunniks tõmbama. See on ööpäevane doos. Tarvitatakse päeva jooksul lonkshaaval.

Neile, kes oma elukorralduse või muude asjaolude tõttu loodusesse põdrakanepit korjama ei jõua, pakub looduspere valikut erinevaid põdrakanepi teesid. Uuri lähemalt klikates allolevatele piltidele:

PõdrakanepiteePõdrakanepitee-kibuvitsagapõdrakanepitee-mustikaga

Eesti on ainuke Põhja-Euroopa maa, kus ei ole kadunud põdrakanepitee traditsioonid. Põdrakanepil (ahtalehine põdrakanep) on vääriline koht meie maa ajaloos. See jook on ammustest aegadest saadik teinud meie rahva tugevamaks, vastupidavamaks, enesekindlamaks, julgemaks, ilusamaks.

Estvita põdrakanepitee on valmistatud naaberrahva – slaavi iidsete traditsioonide kohaselt. Põdrakanepi lehed ja õisikud korjatakse käsitsi. Tänu fermentatsiooni ja kuivatamise vanaaegse tehnoloogia kasutamisele säilivad tootes unikaalne omapära ja hõrk mõrkjas maitse. Lehtede granuleerimine teeb joogi värvuse intensiivsemaks ja kiirendab tee valmimise protsessi.

Põdrakanepiteed nimetatakse meesteteeks, sest ta on kasulik meeste eesnäärme normaalsele talitlusele. See jook on kasulike ainete allikas, nagu raud ja karotenoidid. Tee aitab säilitada liigeste liikuvust ja paindlikkust, omab antioksüdantset toimet, pidurdab vananemisprotsessi. Tõstab organismi vastupanuvõimet väliskeskkonna kahjulike faktorite suhtes. Põdrakanepitee värskendab, annab hea enesetunde, lisab jõudu. Tervise hoidmisel on oluline mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik elustiil. Põdrakanepitee sobib ideaalselt inimestele, kes eelistavad kofeiinivabu jooke. Teejook ei sisalda suhkruid, säilitus- ega värvaineid.

Põdrakanepiteel on palju kasulikke omadusi, lisades teele erinevaid marju, võib suurendada tema väärtust. Teesõpru üllatavad meeldivalt tema maitse ja lõhn. Et suurendada põdrakanepitee kasulikke omadusi, meie spetsialistid töötasid välja põdrakanepiteede seeria erinevate marjadega.

Ivan-Tšai äratab geneetilise mälu ning taastab sideme esivanematega.

Ivan-Tšai tuli meie ellu just mitte väga kaua aega tagasi. Just, ta tuli tagasi ja seda peale väga tõsist ajaloolist pausi, sest oli ju tegu Venemaa ühe tuntuima ekspordiartikliga ajaloos üleüldse ja siin pean ma silmas Venemaad enne 1917. aastat. Kogu Euroopa jõi ainult Koprjest pärit teed. Selle asunduse ümbruses asusid tohutud põdrakanepi istandused ja seal asus ka laboratoorium, mis tegeles Ivan-Tšai valmistamise tehnoloogilise protsessi lihvimisega. Siis, ühel heal hetkel Ilmusid Euroopa turule konkureerivad teeistandused Indiast, Tseilonilt ja mujalt. Teekorporatsioonid tõrjusid seni turul olnud Venemaa tooted välja.
Kas oli see tõepoolest nii? Võibolla oligi, kuid küsimusi tekitab see, kuidas tarned peatati praktiliselt hetkega ja täielikult ning inimesed vahetasid senise harjumuspärase tee koheselt sootuks teist tüüpi tee vastu? Siin polnud tegu lihtsalt müügimahtude vähenemisega. Tegu oli praktiliselt kogu Venemaa ekspordi krahhiga. Suure küsimärgi tekitab ka see, et samal hetkel lõpetas ka kogu Venemaa Ivan-Tšai tarvitamise ja kasvatamise. Mõistatus? Mõistatus on see vaid siis, kui seda mõistatust püüda mitte lahti mõistatada.
Kuni käesoleva ajani teadis Ivan-Tšaid väga väike asjasse pühitsetute ringkond. XXI sajandi alguseks oli praktiliselt kaotatud kogu Koporje tee traditsioon ja unustusse vajunud ka selle tee valmistamise tehnoloogia. Ränk löök Koporje küla pihta anti saksa vägede poolt 1941. aasta suvel – Koporje tambiti tankidega mulla sisse.

Stalin taastas kõik Koporje tee tootmise etapid. Mida teadis Stalin Ivan-Tšai kohta, mis ajendas teda selle traditsioonilise vene tee tootmist taastama? Kahtlemata teadis ta midagi sellist, mida meie ei tea. Kindlasti oli ta teadlik tee sakraalsest koostisosisest ja on alust arvata, et see mees teadis selle taime kohta veel teisigi tähtsaid asju. Ka Hitler teadis – peab olema midagi sellist, mis sundis teda Moskva suunaliselt Saksa vägede võidumarsilt osa vägesid suunama sisuliselt pärapõrgus asuvasse ilmetusse Koporje külakesse ning selle koos istanduste ja laboratooriumiga maa sisse sõitma! Mis on see, mis võib ühe taime vastu sellist pimedat viha tekitada?

Ilma ekskursita Euroopa ajalukku pole seda võimalik mõista. Akadeemik V.A. Tšudinovi versiooni kohaselt oli terve Euroopa kunagi Venemaa osa ja kutsuti seda maad Russ Jara (http://chudinov.ru/yarova/), mille pealinnaks oli Rügeni saarel asuv Akrona. Muinasjuttudes teatakse saart ka Rujan-Bujan’i nime all. Russ Jara vallutati ja Akrona langes. Saksa ajaloolaste endi väidete kohaselt on kogu Saksamaa idaosa üks suur slaavlaste kalmistu. See on traagiline reaalsus. Seejärel allesjäänud osa venelastest assimileeriti anastajate hulka – universaalkonverter – ladina keel – tegi oma töö ning paari põlvkonna möödudes rääkisid nad kõik juba teistes keeltes. Sellele järgnes võitjate poolt kirjutatud ajalugu ning tõde hakati edastama teistes – Lääne tsivilisatsioonile meelepärastes formaatides.
Ühel ajaloolisel hetkel hakkavad vene kaupmehed Koporje teed Euroopasse müüma ja juhtub midagi enneolematut –  praktiliselt täielikult ümber sündinud Saksamaa elanikkonnal ärkavad slaavi geenid ja -eneseteadvus. Taas tekivad põletusmatused ning süttivad jaanituled – eurooplased hakkavad ühel hetkel tähistama sügavalt slaavlastele omaseid tähtpäevi.

Kes on see müstiline Ivan-Tšai? Kes ta on, et suudab ununud geene äratada? Tõenäoline on, et ei piirdu see taim vaid geenide elustamisega vaid taastab ka meie sidemed oma esivanematega. Mitte väga ammu jäin ma mõtlema: miks Ivan-Tšai? Taime enda nimetus on ju ahtalehine põdrakanep ja Koporje tee nimetus tuleb Koporje küla järgi… Sakraalne arusaam tekkis kui hakkasin ise teed valmistama. Põdrakanep kasvab kogukondadena. Kui näed põdrakanepi põldu kõrvalt, hakkad teda ühel hetkel võrdlema inimestega, kes on kusagile midagi arutama või otsustama kogunenud. Nagu Kopa (eesti keeles oleks vasteks kärajad).

Võibolla polekski seda taime sobilik põdrakanepiks kutsuda? Inimesed on kogunenud kärajatele ja tahavad Jumalalt juhatust? Tee „Jumala Juurde“ – miks ka mitte? Meenutab taim ju oma kujult justnagu kauge kosmose signaale püüdvaid sideantenne? Selle tee joomine äratab eneseteadlikkust ja peab ütlema, et väga efektiivselt äratab.  See on kogemuslikult kontrollitud.
Praegu tuleb Ivan-Tšai tootjaid aina juurde. Kübehaaval taasavastatakse ka fermenteerimisprotsessi saladusi. Ivan-Tšai pole veel turgu vallutanud, sest inimestel puudub informatsioon, kuid need, kes teda kasutavad juba tunnevad tema toimet. See taim ravib ja parandab ainevahetust ja toimetab veel terve rea erinevate inimorganismi biokeemiliste protsessidega. Peamine tema omadus tundub olevat ikkagi sakraalne – taastuv side oma esivanematega ja sugupuu geneetilise mälu äratamine. Pole üldse imestada, et just need põdrakanepi omadused tekitavad nukujuhtides kõige tugevamat hirmutunnet. Slaavlaste teadvus ärkab . Seda ärkamist vajame me kõik. Põdrakanep on relvaks, mis purustab müürid esivanemate pärandi ja meie vahel ning taaselustab rahva vaimu.

Kasutatud materjal:

Oleg Tolmatšev
http://www.aum.news/zdorove/1239-ivan-chaj-probuzhdaet-geneticheskuyu-pamyat-i-vosstanavlivaet-svyaz-s-predkami
Tõlge: Mati Rebane

A. Paju “Aed ja mets kui apteek”

Otsi kategooria järgi