Kodune juuksehooldus: toit ja vitamiinid juuste heaks

healthy-hair

Kuna möödunud nädalal juba juustest juttu tuli, mõtlesin sellel teemal veel jätkata. Saab ju juuste seisundi järgi hõlpsasti hinnata inimeste üldist tervist. Kui organismis esineb tervisehäireid, reageerib juus sellele kohe. Kui juuksed on kuivad, haprad ja katkiste otstega, siis annab see enamasti märku nende väärast kohtlemisest, näiteks liigne pesemine, föönitamine, soenguvahendite kasutamine või pleegitamine, lahtiste juustega paljapäi erinevate ilmastikutingimuste käes viibimine. Aga liigkuivad juuksed võivad viidata ka stressile, hormonaalsetele muutustele (näiteks raseduse ajal) või ebatervislikule menüüle. Kui muidu siidised juuksed muutuvad ühtäkki hapraks ja rabedaks, kipuvad pusasse minema ega kasva enam hästi, võib tegu olla kilpnäärme alatalitlusega või joodi puudusega, millel on samuti kilpnäärmehaigustes oma roll. Menopausi ajal, kui östrogeeni tase langeb, märkavad paljud naised, et nende juuksed ei ole enam pehmed ja läikivad. Östrogeeni kaotus võib kaasa tuua juuksekarvade õhenemise ja kuivamise, uued juuksed on tuimemad ja neid on raskem soengusse sättida. Kuivade juuste põhjuseks võib olla ka rasunäärmede haigestumine (kuiv seborröa), mis kaasneb kesknärvisüsteemi häiretega ja maohaigustega või A-vitamiini puudusega, naistel ka menopausiga. Kui juuste kuivusega kaasneb juuste ja ripsme- ja kulmukarvade väljalangemine, võib tegu olla sisesekretsiooninäärmete talitushäiretega.

Kui juustesse tekivad blondimad või punakad triibud, on see märk, et veres on teatud toitainetest tõsine nappus, mis võib tekkida näiteks haavandite või soolehaiguste tagajärjel. Juuste liigvarajane ootamatu hallinemine võib viidata stressile, aga ka kehvaveresusele või autoimmuunsetele häiretele. Harvad pole juhud, kus pärast rasket psüühilist läbielamist muutuvad juuksed kiiresti halliks või langevad välja. Seega on ka juuste tervise heaks vaja korralikult magada ja piisavalt palju ennast liigutada. Magamise ajal uueneb nahk kiiremini ja ka juuksed kasvavad seeläbi paremini, liigutamine aga parandab vereringet ja peanaha verevarustus peegeldub otseselt juuste seisundis.

Väga oluline on teada, et ka meie juuksed vajavad oma terveks toimimiseks õiget toitu ehk teisisõna – kõik, mida me suhu paneme, mõjutab ka 100 000 juuksekarva meie peas. Kehv toitumine ja teatud vitamiinide ja mineraalainete puudus organismis võivad põhjustada juuste õhenemist ja hapraks muutumist, kõõma teket, juuste väljalangemist ja varajast hallinemist. Et toitudes ka oma juuste heaolule ja tervisele mõelda, jälgi oma igapäevases toitumises järgnevat:

  • Joo piisavalt palju vett. Vesi moodustab 1/4 juuksekarva kaalust, seepärast tarbi päeva jooksul piisavalt palju vedelikku. Ära oota janutunde tekkimiseni – janu on märk sellest, et organism on jäänud “kuivale”. Jookidest on kasulik ka näiteks roheline tee, mis sisaldab polüfenoole ja teisi juuksekasvu soodustavaid antioksüdante.
  • Jälgi, et toit sisaldaks piisavalt valke. Pikaajaline proteiini puudus viib juuste kasvu aeglustumise ja osalise väljalangemiseni, juuksed võivad hakata kergesi murduma ja lõhenema, tumedad juuksed võivad valgupuudusest muutuda lausa punakas-oranžiks. Toidud, mis sisaldavad rohkesti valku, on väherasvane liha, kala, muna, piim, juust ja pähklid.
  • Tarbi kasulikke süsivesikuid. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, aga osa neist lihtsalt lagundatakse energiaks ja viiakse organismist välja ning organism ei saa vajalikke toitaineid. Kasulikeks peetakse vaid puu- ja juurviljades, pruunis riisis, kartulis, täisteratoodetes ning pudrus sisalduvaid süsivesikuid.
  • Tarbi vähem halbu rasvu. Tänapäeval lisatakse töödeldud rasvasid kõikjale toitudesse ja neid vältida on pea võimatu. Seega tuleks jälgida, et toit sisaldaks transrasvade asemel asendamatuid rasvhappeid ja looduslikke küllastanud rasvasid. Kasulikke rasvhappeid sisaldavad kalaõli ja punane kala, linaseemneõli, avokaadod, kreeka pähklid ja seesamiseemned. Looduslikke küllastunud rasvasid sisaldavad liha, kookosõli, juust ja või.
  • Vajalikud mineraalained. Raud hoolitseb selle eest, et peanahk ja juuksed oleksid hapnikuga varustatud. Raua puudusest võivad juuksed hakata välja langema. Rauda sisaldavad väherasvane liha, loomamaks, hirsipuder, mereannid, peet, tomatid, tumerohelised lehtköögiviljad, õunad, viinamarjad. Tsink aitab üles ehitada valkusid, millest juuksekarv koosneb, ning mõjub hästi peanahale, aidates ennetada juuste väljalangemist. Tsinki on hulgaliselt idudes ja kliides (idandamisest saad pikemalt lugeda ka siit), munades, pähklites, leht- ja juurköögiviljades, kalas ja mereandides. Vask mängib olulist rolli juuste pigmendi sünteesimisel. Vaske võib leida mereandides, munades, maksas, kuivatatud puuviljades, piimatoodetes, pähklites ja seemnetes.
  • .Vajalikud vitamiinid. A- ja C-vitamiin on nahale kasulikud. A-vitamiini puudus võib viia juuste väljalangemiseni ja tuhmiks muutumiseni. C-vitamiin aitab juustel toota kollageeni, mis annab juustele struktuuri. Saamaks piisavalt A-vitamiini, söö oranže köögivilju (porgandid, maguskartul), maksa, taluvõid, munakollaseid, vahukoort ning joo täispiima. Värvikirevad puu- ja köögiviljad ning marjad, näiteks virsikud, kiivid, maasikad, tomatid, brokoli ja spinat, sisaldavad kõik ohtralt C-vitamiini. Peamised B-grupi vitamiinide allikad on liha, kala, muna, spinat, spargel, lillkapsas, kaunviljad (ka sojaoad), kartul, tatrapuder, õllepärm, pähklid ja seemned. B2-vitamiin annab juustele terve väljanägemise ja vitamiini puudusel muutuvad juuksejuured rasvaseks, -otsad aga kuivaks. B2-vitamiini leidub piimatoodetes, munades, lihas ja maksas. B3-vitamiin vastutab pigmendi sünteesimise eest juustes, vitamiini vaeguse korral juuksekasv aeglustub ja juuksed hallinevad. B3-vitamiini sisaldavad maapähklid, kala, loomaliha ja maks.B6-vitamiin ennetab kõõma ja sügeluse tekkimist ning naha kuivamist. B6-vitamiini sisaldavad pärm, täisteratooted, kana- ja sealiha, maks, neerud, munad, köögiviljad, soja, banaanid, pähklid, kartul ja kapsas. B10-vitamiin kiirendab juuste kasvu ja aitab säilitada nende loomulikku värvi. B10-vitamiini leidub piimatoodetes, munakollastes, õllepärmis, riisis, kartulis, kalas ja pähklites. E-vitamiin toidab juuksjuuri, vitamiini puudus võib viia juuste väljalangemiseni. E-vitamiini allikad on päevalilleõli, tomatid, lehtsalat, hernes, spinat, petersell ja kibuvitsamarjad. F-vitamiin võitleb juuste väljalangemise ja kõõma vastu. F-vitamiini sisaldavad linaseemne-, soja-, päevalille- ja maapähkliõli, Kreeka pähklid, mandlid ja päevalilleseemned.
  • Vajadusel võtta toidulisandeid. Enne vitamiinide manustamist tuleks konsulteerida arstiga, et jõuda selgusele, millistes kogustes milliseid vitamiine organism vajab. Vitamiine tuleks võtta ravikuuridena pikkusega 1-2 kuud ning selliseid kuure võiks aastas teha 2-3 korral. Juustele mõjuvad hästi ka loodustoodete poodides müügil olevad ränipreparaadid, mida tuleks võtta pikema perioodi jooksul, et saada püsivam tulemus (samaaegselt ei ole soovitav võtta muid vitamiine ega seerumeid).

krill

Veel lihtsaid võtteid, kuidas täiendada oma toidulauda

  • Võta iga päev hommikul ja õhtul 1 spl linaseemneõli
  • Sült, kalatarretis ja teisedki želatiiniga valmistatud road “maitsevad” juustele
  • Marjad – mustikas, vaarikad, maasikad, tumedad viinamarjad – sisaldavad suures koguses antioksüdante ja on põletikuvastase toimega.
  • Kaerahelbed panevad juuksed läikima. Alusta hommikut kausitäie kaerahelbepudru või kaerahelbeid sisaldava müsliga.
  • Kaerahelbejook: vala õhtul 1 klaasitäiele kaerahelvestele 1 liiter keeva vett, hommikul kurna vedelik ja joo seda päeva jooksul poole klaasitäie kaupa.
  • Kaerahelbemaius: sega 1 spl kaerahelbeid 1 klaasitäie keedetud jahutatud veega, lisa 1 spl mett ning 3 purustatud pähklit, jäta seisma üle öö, hommikul lisa 1 suur riivitud õun, 2 spl vahukoort ja 3 kuivatatud aprikoosi ning maitsev hommikusöök ongi valmis!

Kauneid juukseid ja meeleolukaid toiduelamusi!

Looduspere Reedu

 

Kasutatud materjal:

  • K. Kolmann “Terve välimuse heaks: rahvameditsiini ravivõtted ja looduskosmeetika”

Main Menu