Päikesekaitsevahenditest


On ülim aeg üle korrata ammu teada tõed päikesekiirguse kahjuliku mõju ning päikesekaitsevahendite kohta.päikesekaitse

Füüsikaline versus keemiline päikesekaitsevahend

Füüsikalised (mineraalsed) päikesekaitsevahendid sisaldavad ülipeent mineraalse titaandioksiidi pulbrit, mis moodustab nahale imeõhukese kihi, mis peegeldab peegli kombel tagasi nii UVA- kui ka UVB-kiirgust. Kuna titaandioksiid ei imendu sügavale, ei ärrita see isegi tundlikku nahka. Samuti on mineraalsete päikesekaitsevahendite eeliseks see, et erinevalt keemilistest vahenditest, mis tuleb nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minemist, hakkab looduslik mineraalne päikesekaitse toimima kohe pärast pealekandmist.

Füüsikaliste blokaatorite peamiseks miinuseks peetakse seda, et kreemid võivad jätta nahale valge või heledama kihi, kuna osakesed ei imendu nahka. Kaitse võib hõõrudes kergemini maha tulla. Keemilised päikesekaitsevahendid on ained, mis naha sisse imendunult absorbeerivad UV-kiirgust (enamasti vaid UVB-kiirgust). Enamuses on tegu sünteetiliste kemikaalidega, mis imenduvad hästi ning võivad seetõttu kergesti ka meie vereringesse jõuda. Mõned keemilised blokaatorid võivad laguneda kokkupuutel UV-kiirgusega ja reageerida teiste kreemide toimeainetega. Need võivad põhjustada ka nahaärritust, kuna imenduvad nahka.

Miks ei soovitata kasutada keemilisi päikesekaitsevahendeid?

  • Need ei blokeeri otseselt päikesekiirgust, nagu mineraalsed vahendid, vaid imavad kahjulikud kiired endasse
  • Need võivad imenduda nahka, tekitades allergiaid, nahaärritusi jne. Igasugune sünteetiline keemia teeb nahka imendudes alati pigem kahju, kuna on organismi jaoks võõras. Lisaks sellele võib selline võõras aine püsida kudedes väga pikka aega. Inimese organism on aega jooksul üldiselt hästi kohanenud mürkaineid väljutavate protsessidega, kuid organismil on raskusi uute sünteetiliste kemikaalidega. Seetõttu võivad need püsida organismi rasvavarudes pikka aega.
  • Paljud kemikaalid, mida kasutatakse päikesekaitsefaktorites, võivad toimida kui östrogeen, mõjutades sedasi inimese hormonaalsüsteemi (võivad tekitada probleeme paljunemise ja seksuaalfunktsioonide seisukohalt, nt põhjustada sünnidefekte, vähendada spermakogust, tekitada vähki jne). Eriline seos on leitud östrogeenidele sarnaselt mõjuvate kemikaalide ja rinnavähi vahel. Tugevatest östrogeenilaadsetest kemikaalidest on organismil küllaltki raske vabaneda ning need võivad meie keha häirida pika aja vältel.
  • Paljud päikesekaitsetoodetes sisalduvad kemikaalid võivad ka vastupidiselt vähitekkeriski vähendamisele seda hoopis suurendada, kuna sünteetilised kemikaalid põhjustavad vabade radikaalide teket organismis.
  • Sügavalt nahka läbistav ja peamine melanoomi tekitaja UVA kiirgus võib nahka sattuda ohtlikult suures koguses, kui kasutada keemilisi päikesekaitsekreeme, mis kaitsevad ainult UVB kiirguse eest. Samal ajal, kui paljud, kes kasutaad niisugust keemilist päikesekaitsekreemi, mis ei paku kaitset UVA kiirguse eest, usuvad, et manustades kreemi on nad kaitstud ning võtavad päikest intensiivselt, kaitsetes end tõesti UVB kiirte ehk tuntava päikesepõletuse eest, satub aga suur hulk palju ohtlikumat UVA kiirgust sügavale nahka.

 

Kuidas kaitsesid päikesekiirguse eest end meie esivanemad?

Veel sadakond aastat tagasi töötas enamik inimesi välitingimustes, samas aga ei olnud mingisugust päikesekaitsevahendite hullust ega ka massiliselt nahavähki. Vastupidi, hoopis päikesekaitsevahendite turule tulekuga kasvas hoopis hüppeliselt nahavähki haigestunute hulk. Seega pole paha meilgi mõelda selle üle, miks sada aastat tagasi oli nahavähki kordades vähem, kuigi päike meie kohal oli sama. Tasub tähele panna (ja ka oma elus seda rakendada), et sada aastat tagasi inimesed oma suhtes päikesega:

  • riietusid tagasihoidlikumalt kui meie ning kandsid kaitseriietust 
  • teadsid, et niipalju kui võimalik, tuleks olla varjus
  • vältisid otsest kokkupuudet keskpäevas päikesega
  • toitusid tervislikult ja mitmekülgselt ning nende toidulaual oli vaid tõeline toit (mitte poolfabrikaadid)

Toitumise poole pealt aitavad meie immuunsüsteemi ja nahka hoida eelkõige just hooajalised toidud – marjad, oad, pähklid, herned jms. Looduslikult on SPF (päikesekaitsefaktori) omadused on olemas ka paljudel naturaalsetele õlidel ja võidel. Siiski tasub meeles pidada, et looduslikud õlid kaitsevad enamasti vaid UVB-kiirte (päikesepõletuse sümptomite) eest. Vaid vaarikaseemneõli pakub kaitset nii UVA- kui UVB-kiirte vastu.

Kuna aga enamike looduslike õlide päikesekaitsefaktorid on küllaltki väikesed (usaldusväärseks kaitseks peaks kasutama päikesekaitsevahendit, mille SPF on vähemalt 15), on selge, et ainult nende kasutamisest pikemal päikese käes viibimisel ei piisa. Kuna õlid blokeerivad ära vaid väikese hulga kiirte koguhulgast, satub neid kasutades ikkagi nahka UV-kiirgi, sealhulgas just ohtlikumaid UVA-kiiri. Kui päikese kätte sattuda vaid hommikul ja õhtul ning vaid natukeseks ajaks, võib õlidest kindlasti kasu olla. Need pakuvad kerget kaitset päikesekiirte eest, samas hooldavad ja niisutavad nahka. Otseselt päevitamise ajal peaks aga kindlasti kasutama tugevamatoimelist mineraalselt päikesekaitsevahendit. Kindlasti tuleb kaitsta ka laste õrna nahka.

Soovitusi naha kaitsmiseks päikese eest

  • Katsu hoiduda päikesekiirguse eest kõige intensiivsemal ajal, vahemikus 10.00-15.00. Kui satud sel ajal siiski õue, kaitse end õhukeste riietega ja kasuta kindlasti efektiivset ja ohutut päikesekaitsevahendit.
  • Eelista mineraalseid päikesekaitsetooteid keemilistele, kuna need kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirte eest, ei imendu keemiliste vahendite kombel nahka ega tekita allergiaid.
  • Kasuta päikesekaitsevahendeid, mille SPF on vähemalt 15.
  • Kanna päikesekaitsekreemi nahale üsna paksu kihina, kindlustamaks, et nahk on korralikult kaitstud.
  • Peale ujumist, rätikuga kuivatamist ja/või ohtrat higistamist kanna kreemi nahale juurde.
  • Kaitse silmi UV-kiirguse eest äärega mütsi ja/või päikeseprillide abil.
  • Kaitse juukseid UV-kiirguse eest (juuste kuivamise, tuhmiks muutumise jne) mütsi või rätiku abil või pihusta enne päikese kätte minemist looduslikku, kaitsvat, juustesse jäetavat palsamit.
  • Juba tekkinud päikesepõletuse leevendamiseks kasuta samuti looduslikku vahendit (aaloe geeli, kummeli– või lavendlivett)

bulgarska kummelivesi vaike bulgarska lavendlivesi

 

Kasutatud materjal:

  • http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/tee-ise-looduslik-paikesekaitsevahend#.U3MBn4F_u-Y
  • http://gaiacosmetics.wordpress.com/2011/06/07/pohjalikult-paikesekaitsest/
  • http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/niisutav-paikesekaitse-pisiponnidele.d?id=15994570
  • http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-11569/Mida-tasub-t%C3%A4hele-panna-p%C3%A4ikesekreemi-valides-

Otsi kategooria järgi