Oomega 3 õli – kvaliteet on oluline

Oomega 3 rasvhapetest on enamasti kõik tervisliku eluviisi järgijad vähemalt kuulnud kui mitte regulaarselt tarbinud. Praktiliselt on ta asendamatu nagu meie kliimas D vitamiingi. Ilma omega 3 rasvhapeteta on meie rakkude seinad kõvad ja ei lase läbi vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Võime tarbida ime-multivitamiine, aga keha ei omasta sealt suurt midagi ja väljutab esimesel võimalusel. Raha raisatud, aga kasu ei midagi. Samuti ei lase kõvad rakukestad kehal väljutada mürkaineid. Enamasti seostatakse omega 3 rasvhapete tarbimist südameprobleemide ennetuseks, kuid tal on ka tähtis osa mängida immuunsussüsteemi toimimises, aju tegevuses, silmanägemise kvaliteedis, närvisüsteemi ja liigeste paindlikkuses ja toimivuses ja paljudes teistes keha funktsioonides.

Oomega 3 puudumisel

  • sage haigestumine
  • halb mälu ja õpiraskused
  • halb koordinatsioon või häiritud nägemine
  • kuivad juuksed, kõõm, kalduvus ekseemidele, allergiatele
  • sage urineerimine või janu
  • premenstruaalne sündroom
  • kuivad ja sügelevad silmad
  • põletikulised protsessid, kroonilised haigused
  • kõrge vererõhk või suur vere lipiidide hulk
  • aeglane haavade paranemine
  • foobiad, depressioon, ärevushäired
  • viljastumisprobleemid
  • elustiilihaigused (kasvajad, diabeet jne)

Mis on oomega-3

Oomega-3 tähistab pika ahelaga polü-küllastumata rasvhapete rühma, mille puhul on ahela esimene kaksikside (metüülrühma poolsest otsast loetuna) 3. ja 4. süsinikuaatomi vahel. Oomega-3 rasvhapped on asendamatud. See tähendab, et keha ei suuda neid ise toota ning need peavad kuuluma meie toiduvalikusse. Erandiks on naised, kes on fertiilses eas, sest nende keha suudab väikeses koguses toota oomega-3 rasvhappeid ka ise. Siiski on oomega-3 rasvhapete tarbimine soovitatav ka sellesse rühma kuuluvatele naistele.

On olemas erinevaid oomega-3 rasvhappeid: lühema ahelaga oomega-3 rasvhapped taimset päritolu allikatest ning pikema ahelaga oomega-3 rasvhapped merelist päritolu allikatest. Suurim bioaktiivne toime on pikaahelalistel oomega-3 rasvhapetel, eelkõige eikosapentaeenhappel (EPA, C20:5-oomega-3) ja dokosaheksaeenhappel (DHA, C22:6-oomega-3-3).

Millisest toidust saab omega-3 rasvhappeid?

Pika ahelaga oomega-3 rasvhappeid (EPA ja DHA) leidub peamiselt rasvases kalas nagu näiteks sardiin, makrell, anšoovis ja lõhe.
Lühikese ahelaga oomega-3 rasvhappeid ehk alfalinoleenhappeid (ALA) saab enamikust taimeõlidest.

Miks ma peaksin oomega-3 toidulisandit võtma?

Mereorganismidest pärinevad oomega-3 rasvhapped aitavad saavutada head tasakaalu organismi koostisosade vahel. Samuti on
oomega-3 rasvhapped olulised organismi loomuliku ja tervisliku arengu ning kasvu kindlustamiseks. Mitmete teadusuuringute tulemused
kinnitavad, et oomega-3 rasvhapped (EPA ja DHA) mõjuvad hästi näiteks südame-veresoonkonna talitlusele, loote arengule,
kognitiivsele võimekusele ning meeleolule ja käitumisele.

Kui palju omega-3 rasvhappeid organism vajab?

  • Minimaalne soovitatav päevane EPA ja DHA tarbimise kogus on riigiti ja organisatsiooniti erinev. All on mõned näited:
    EFSA (Euroopa Toiduohutusamet): 250 mg EPA+DHA päevas ◦Ameerika
  • Südameliit: kaks portsjonit rasvast kala nädal
  • ISSFAL (Rahvusvaheline rasvhapete ja lipiidide uurimise ühing): minimaalselt 500 mg EPA+DHA päevas
    WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon): 200–500 mg EPA+DHA-d päevas
    Läänelik toidulaud sisaldab liigselt oomega-6 rasvhappeid, kuid mitte piisavalt oomega-3 rasvhappeid. Et saavutada oomega-6 ja oomega-3
    rasvhapete optimaalne vahekord, tuleb oomega-3 rasvhapete tarbimist 3 grammi võrra suurendada.

Miks on oomega-6/oomega-3 rasvhapete optimaalne vahekord oluline?

Meie läänelik toidulaud sisaldab palju oomega-6 rasvhappeid ja suhteliselt väikeses koguses merelist päritolu, oomega-3 rasvhappeid.
Seega on oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete vaheline tasakaal meie kehas paigast ära. Selline tasakaalustamatus annab hoogu elustiiliga seotud terviseprobleemide tekkimisele. Nii oomega-6 kui ka oomega-3 rasvhapped on organismi hormoonilaadsete signaalmolekulide (eikosanoidide) prekursorid. Oomega-6 rasvhapetest pärinevad eikosanoidid soodustavad (kroonilise) põletiku teket. Signaalmolekulidel, mis pärinevad oomega-3 rasvhapetest, on põletikku toetav toime väiksem ning mõnedel neist on ka põletikuvastane toime. Ning mitmel viisil täiendavad eikosanoidid üksteist, mistõttu on nende õige vahekord väga oluline. Normikohane oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete vaheline suhe kindlustab eikosanoidide õige vahekorra, nendevaheline kõrge suhe aga soodustab põletiku teket. Põhjamaade Ministrite Nõukogu soovituse kohaselt peaks meie toit sisaldama oomega-6 ja oomega-3 rasvhappeid vahekorras alla 5:1

Kuidas ma tean, kas minu organismi oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem?

Soovitame kõigil kontrollida oma organismi oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete vahelist suhet meie ZinzinoTesti abil. Testiga mõõdetakse
rasvhapete sisaldust veres ning see peegeldab rasvhapete profiili igapäevases toiduvalikus. Rasvhapete profiili alusel arvutatakse välja oomega-3 ja oomega-6:3 rasvhapete vaheline suhe. Tasakaalustatud toitumise korral on oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete vaheline suhe väiksem kui 5:1, soovitatavalt isegi alla 3:1.

Zinzino Balance Oil on eriline kuna ta on täiesti looduslike koostisosadega tasakaalustav oomega  3,7,9 toode eriti suure polüfenoolide sisaldusega, mis on unikaalne ja annab  kokkuvõttes BalanceOilile  terapeutilise mõju kuna kasutatakse  kaalu ja vanust arvestades.
Polüfenoolid aitavad kalalipiidid õrnalt  rakumembraanidesse toimetatud saada, aitavad kaasa , et toimuks imendumine, kohanemine ja püsimine rakkudes õiges vahekorras arvestades kehakaalu ja vanust.

Kalaõli kasulikkus raseduse ajal (ja ka hiljem)

Kasutatud allikas https://www.zinzino.com/2008058878/EE/et-EE/products/Premier-Offers/910330

Main Menu