Ohtlikud ained kosmeetikavahendites ja kosmeetika säilivus

/Ohtlikud ained kosmeetikavahendites ja kosmeetika säilivus

Ohtlikud ained kosmeetikavahendites ja kosmeetika säilivus

MATH_100512_hdr

Nüüd sügisel, mil ilmad päev-päevalt jahedamaks lähevad, tasuks enda jaoks taas kord üle ja ümber mõelda, mis on uusi kosmeetikavahendeid soetades enda jaoks oluline ja mis mitte. Minu enda jaoks kehtib kosmeetikat valides raudne reegel, et kui miski kõlbab sisse süüa, siis kõlbab seda ka endale peale määrida, mis lahti seletatult võiks tähendada ehk seda, et kui ma ei saa aru ega oska isegi õigesti välja hääldada kogu seda koostisainete nimekirja, mis kosmeetikatootele on kirjutatud, siis ei söö ma seda ei sisse ega määri ka endale peale. Siit tuleb kohe aga ka teine mõte, nimelt “vähem on rohkem”, mis tähendab seda, et mida vähem on kosmeetikatootes koostisosi, seda parem ta reeglina on. Parimast parim on muidugi võimalus segada omad kosmeetikavahendid kokku ise – siis on täpselt teada, mis sinna sisse saab, aga kui selleks aeg või võimalus puudub, siis on alati julgem heita pilk looduspoodide poole.

Ohtlikud ained kosmeetikavahendites

Tõsi ta on, et tavakaubanduses müügil olevad näohooldustooted (silmaümbrus- ja näokreemid, näoveed ja maskid) kui ka jumestustooted (lauvärvid, ripsmetušid, silmalainerid ja -pliiatsid, huulepulgad, puudrid ja jumestuskreemid) sisaldavad terve rea sünteetilisi aineid, mida lisatakse toodetele säilivusaja pikendamiseks ning toote välimuse, värvi ja lõhna parandamiseks. Nahal võivad sellised ühendid tekitada põletikke, turseid, sügelust ja lööbeid, halvimal juhul allergilist dermatiiti või kroonilist ekseemi. Kõiki neid ühendeid lisatakse toodetele küll väikestes kogustes, kui nahale kantuna imenduvad nad vereringesse ja ladestuvad organismis. Tähelepanelik tuleks olla järgmiste koostisainete suhtes:

  • Alkoholid (isopropüülalkohol, etanool, etüülalkohol, metanool, bensüülalkohol) kuivatavad ja ärritavad nahka ning rikuvad naha loomuliku pH-taseme, muutes naha vastuvõtlikuks bakteritele ja viirustele.
  • Parabeenid (butüülparabeen, metüülparabeen, propüülparabeen) on säilitusained, mida lisatakse toote eluea pikendamiseks. Parabeenid on laialdaselt kasutusel olnud viimase 60 aasta jooksul, kuid hiljutised uuringud on tõestanud, et need võivad tekitada allergiat ja nahalöövet, ühtlasi peetakse neid võimalikeks kantserogeenideks.
  • “-amiin” lõpuga ühendid (dietanoolamiin, trietanoolamiin, lühenditena DEA, MEA, TEA) on sünteetilised emulgaatorid, mis ärritavad nahka ja limaskesti ning võivad hea imenduvuse tõttu põhjustada maksakahjustusi.
  • Mineraalõlid ja parafiinid, mida kasutatakse peamiselt põhjusel, et need on odavad, moodustavad nahale õhukese kile, takistades naharakkude uuenemist ja toksiinide väljaviimist, ärritavad nahka, muudavad naha kuivaks ja kergesti lõhenevaks ning põhjustavad enneaegset vananemist.
  • Ftalaadid (lühenditena DBP, DMP, DEP), mis sisalduvad sünteetilistes lõhnaainetes, imiteerivad teatud hormoone ja võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, põhjustades depressiooni, hüperaktiivsust ja ärrituvust. Märge “-lõhnaline” pakendil võib olla märk, et toode sisaldab ftalaate.
  • Triklosaan on antibakteriaalne ühend, mida kasutatakse ka umbrohutõrjes. Ühend võib tekitada bakterites resistentsust ja antibiootikumidele mitteallumist.
  • Formaldehüüd on säilitusaine, mida kasutatakse ka palsameerimisel. Ühendit peetakse kantserogeenseks ning ta võib põhjustada allergiat ja nahaärritust, halvimal juhul kontaktdermatiiti.
  • Polüetüleenglükool (PEG) ja naatriumlaureelsulfaat on potensiaalsed kantserogeenid. Vältida tuleks kõiki ühendeid, mis on “-eth” lõpuga, samuti ka polüetüleeni, polüoksüetüleeni või oksünooli.

2true-landscape

Kosmeetikavahendite säilivus

Kuna paljusid ohtlikke aineid lisatakse kosmeetikumidele just nende säilivusaja pikendamiseks, tahaksin kirjutada ka pisut kosmeetikavahendite säilivusaegadest. On ju nii, et lisaks seal sisalduvatele ainetele rikub näonahka ka vananenud kosmeetika ise. Kahjuks on aga paljude toodete puhul riknemist väga raske kindlaks teha. Üldjuhul säilivad kosmeetikavahendid suletud pakendis 3 aastat. Paljudel toodetel, näiteks kreemipurkidel, on välja toodud number (tihti koos purgi pildikesega), mis näitab toote kasutuskõlblikkuse aega pärast pakendi avamist.

Näo-, käte- ja kehakreemid säilivad avatud pakendis 6-12 kuud. Kreemid ei talu kõrgeid temperatuure (üle 25 C) ega otsest päikesevalgust. Kui kreemi pinnale on tekkinud õhuke veekiht või kreemi värv ja lõhn on muutunud, on see ilmne märk riknemisest. Päikesekaitsekreemide puhul tuleb arvestada, et avatud pakendis kreemi mõju väheneb tasapisi.

Puhastusvahendid (näopiim, näovesi, koorijad) säilivad avatud pakendis 12-18 kuud, kinnises pakendis kuni 2 aastat. Naturaalsete koostisosadega puhastuskosmeetika säilib vaid 3 kuud. Kui toote värv ja lõhn on muutunud, on toode ka riknenud.

Kuivad jumestustooted (tolmpuuder, lauvärv, põsepuna) säilivad 3 aastat sõltumata sellest, kas pakend on avatud või suletud. Veidralt läikiv kiht või plekid toote pinnal on märk aegumisest.

Vedelad ja rasvased jumestustooted (ripsmetušš, huulepulk, jumestuskreem) säilivad kuni 6 kuud. Kindlasti tuleb tooteid hoida pimedas kohas. Avatud ripsmetušš võib rikneda juba 3 kuuga. Avamata pakendis säilivad tooted kuni aasta, kuid kindlasti tuleb neid säilitada temperatuuril alla 20 C.

 

Looduslikku ja nahasõbralikku kosmeetikat saad valida siit.

 

Kasutatud materjal:

  • K. Kolmann “Terve välimuse heaks: rahvameditsiini ravivõtted ja looduskosmeetika”
2015-10-01T15:16:17+00:00