Nohu ja köha – mida teha?

Kuigi nohu ja köha võivad esialgu tunduda üsna süütute ebameeldivustena, et tohiks neid siiski tähelepanuta jätta. Pahatihti on need vaid esimesed väikesed märgid millestki palju suuremast ning võivad tegelemata jätmisel põhjustada liigset muret ja vaeva edasiste tüsistuste näol.

Eks igas kodus ja peres on kindlasti olemas terve rida juba välja kujunenud kasulikke nõkse ja abivahendeid esimeste sügiseste nohude-köhade peletamiseks ja leevendamiseks, kuid tean seda omastki käest, et võib juhtuda, et kui olukord, mille vastu enda arvates teoreetiliselt väga hästi valmistunud oled, lõpuks ka praktikas kätte jõuab, siis ei tulegi esimesel hetkel midagi asjalikku meelde. Seepärast otsustasin panna kirja valiku erinevaid kasulikke ja koduseid ravivõtteid, mille seast igaüks ise saab välja valida just selle, mis hetkel kõige õigem näib tunduvat.

Esmajärjekorras tuleks meeles pidada, et just külm ja niiskus vähendavad organismi vastupanuvõimet ning soodustavad nakatumist. Kõige tundlikumad külma ja niiskuse suhtes on jalad. Külmetamine on haiguste puhul küll soodustav, aga mitte peamine põhjus. Suvel palavaga on õhukonditsioneerid ja jääga joogid tihti külmetumise põhjuseks.

Tegelikkuses on kõik nn külmetushaigused oma olemuselt ikkagi nakkushaigused.

Tõsisemate külmetamiste korral on aga esmatähtis end võimalikult kiiresti üles soojendada. Parim selleks on kuum taimetee koos jalavanniga. Jalavannivette võib panna sinepipulbrit või värsket riivitud ingverijuurt, samuti raudrohu-, angervaksa- või kikkaputketõmmist.

Varbaid vees leotades on hea end samal ajal ka seespidiselt kuuma teega soojendada.

Hästi sobib tee punest, pärnaõitest, mustadest sõstardest ja vaarikalehtedest. Samuti aitab sisse tunginud külmast lahti ning ihu soojaks saada eestlaste iidvana traditsioon – higistamine saunalaval. Immuunsüsteemi tugevdamiseks tuleks külmal ja niiskel ajal tarvitada mõnd head rahvameditsiinist tuntud vahendit.

Kindlal kohal immuunsüsteemi tugevdajana võiks olla küüslauk või küüslaugupreparaadid.

Kuna organism omastab küüslauku kiirelt ja see püsib organismis üsna kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Populaarne taim külmetushaiguste ennetamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks on juba aastasadu olnud ka punane päevakübar. Lisaks aitab punase päevakübara tinktuur leevendada ka nohu ja kurgupõletikku. Samuti sobib mikroobide vastu võitlemiseks ja külmetushaiguste ennetamiseks greipfruudiseemneekstrakt, mis puhastab organismi ning takistab seente ja parasiitide paljunemist.

köha ja nohu koduravi

Külmetuse ennetamiseks ja raviks

Lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele eelpool mainitud vahenditega saab külmetumist ennetada ka turgutades organismi ravimtaimeteedega. Proviisor Kaljo Mandre on loonud universaalse külmetusvastase teesegu retsepti külmetushaiguste ennetamiseks ja organismi tugevdamiseks.

Teesegu koostisesse kuuluvad kibuvitsamarjad, palderjanijuured, raudrohuürt, koirohuürt, naistepunaürt, piparmündilehed, saialilleõied ja kõrvenõgeselehed.

Võta kõiki komponente võrdses koguses peenestatud kujul, pane üks teelusikatäis segu klaasi keeva vee kohta ja lase viis minutit tõmmata. Jahuta, kurna ja joo kaks korda päevas veerand klaasitäit tühja kõhuga. Ravikuur kestab kümme päeva. Seejärel pea kümme päeva vahet ja tee samal moel kokku kolm kuuri.

Hea vahend külmetuse ennetamiseks on ka peenestatud mädarõigas. Sega see meega ja võta paar-kolm korda päevas enne sööki üks supilusikatäis. Mädarõigas tugevdab immuunsüsteem ja aitab vabastada hingamisteid sinna kogunenud üleliigsest limast, sisaldades samas ka rohkelt A- ja B-rühma vitamiine.

Kui aga külmetus on juba käes, siis aitab kõikide külmetushaiguste puhul hoopis teesegu põdrakanepi- ja pärnaõitest, vaarika ja sidrunmelissi lehtedest. Võta ühe klaasi keeva vee kohta üks teelusikatäis segu, lase viis minutit tõmmata. Soovi korral võid lisada ka kanarbikku ja piparmünti.

Olulisel kohal immuunsüsteemi toetamisel on probiootikumidel.

Söö iga päev hapendatud köögivilju (hapukapsast, soolakurki jne) või võta kapslitena.

Jäta oma toidumenüüst välja piimatooted ja suhkrut sisaldavad tooted. 

Esimeste külmetusnähtude ilmnemisel on koheselt Boulardii kapslid 2 tk korraga vähemalt 3 korda päevas tühja kõhu peale, kõige parem enne magamaminekut, et öösel saaks keha kenasti terveneda. Nii saab tihti nii lastel kui ka suurtel haigusel sabast kinni.

eine asendamatu abimees koduapteegis on ravitseja Volli Maajõud. Nohu puhul määri sellega põskkoopaid ja nina, valusa kurgu puhul määri kaela ja lahjenda veega ning kurista kurku, köhaga määri rindkerele, palavikuga määri terve keha (lastel lahjenda veega).

Immuunsüsteemi tugevdamiseks leiab muidugi palju erinevaid võimalusi. Kui juba külmetus on käes, siis vaata ka siia

mädarõigas

Nohu

Esimeste nohumärkide korral on soovitatav küüslauk või sibul peenestada ja teelusikatäie meega sisse võtta.

Halba ei tee ka taruvaigulisandiga ingveritee. Selleks lõika ingverijuur tükkideks, kalla peale kuum vesi ja lase seitse minutit tõmmata. Ravimteed on soovitav juua mee, mitte suhkruga.

Kerge sügeluse ja kinnise tunde puhul ninas, mis võib olla juba märk viiruse rünnakust, peaksid loputama nina meresoolaveega.

See puhastab ja aitab nina lahti hoida. Nii saab ära hoida põskkoopapõletiku tekkimise. Selleks lahusta pooles liitris keedetud vees teelusikatäis soola (vett tuleks kümme minutit keeta) ja tõmba lahust vaheldumisi kumbagi ninasõõrmesse. Kui kardad soolaga üle doseerida, võid kasutada käsimüügiravimeid Humer või Quixx. Kinnise nina korral aitab ka ninasõõrmesse torgatud küüslaugutükk (aga mitte liiga sügavale ning mitte kauemaks, kui 7 minutiks).

Kui nohu on juba alanud, tuleks järgida palavikuhaige põhitõde – rohkesti juua. Sobivad nii mahlad, raviteed kui tavaline madala naatriumisisaldusega mineraalvesi. Juua tasuks tavapärasest soovitatavast 1,5 liitrist umbes liitrijagu rohkem.

Samuti tasuks suurendada oma igapäevases toidus C-vitamiini sisaldavate puuviljade osa või süüa astelpajumarju ja mett, tasub lusikaga iga päev sisse võtta taruvaiguga mett, mis toimib bakterite hävitajana.

Esimesi nohusümptomeid ravivad väga hästi nii lihtsad ja tavalised vahendid, nagu kaks parajalt sooja keedumuna. Pane need mõlemale poole ninaselgadele ja hoia kuni jahtumiseni. Ninale ja näole võid asetada ja kuuma soolaga täidetud riidekotikesed. Samuti aitab juba alanud nohu peletada nina määrimine (nii seest kui väljast) meega. Ööseks võid jalga tõmmata ka soojad sokid, millesse on puistatud sinepipulbrit või määrida jalgu enne magamaminekut tärpentiiniga ning katta siis sokkidega.

Tilkuva nina raviks on kasutatud ka järgmisi koduseid ninatilkasid:
  • Tilguta ninna 2 tilka aaloemahla 4 korda päevas
  • Vala 1 spl kummeleid üle 1 klaasi kuuma veega ning lase tõmmata. Tilguta ninna neli korda päevas.
  • Lahusta veidi mett keedetud vees ja sega 1 spl peedimahlaga. Tilguta ninna 6 tilka iga kahe tunni järel.

Nohu peletamiseks võid appi võtta ka aroomiteraapia. Immuunsüsteemi tugevdava ja hingamist kergendava toimega on näiteks teepuuõli. Väike tilk nina all aitab nohu varases staadiumis peletada. Kui aga teepuuõli aroomilambis kasutada, mõjub see antiseptiliselt. Nohu ja kurguvalu puhul aitab ka, kui hingata sisse tervendavaid aure kuuma veega täidetud kruusist, kus sees 4-6 tilka teepuuõli. Sama tõhusalt mõjub ka eukalüptiõli, samuti astelpaju- ja nuluõli, mis ravivad nii haiget kurku kui ka köha ja nohu. Astelpajuõli võib nohu korral pihustada ninna, nuluõli sobib rohkem aurutamiseks.

Kui nohu on teinud ninaaluse naha punetavaks ja valulikuks, on soovitatav kasutada salalillesalvi või nõgeselehtedest tehtud võiet. Selleks ei ole vaja enamat, kui osta vaseliini, peenestada kuivatatud nõgeselehti ja lisada vaseliinile. Nõgeselehtedel on nahapoore laiendav, verevarustust parandav ja naha valulikkust leevendav toime. Hoia salvi õhukindlas kohas kaitstuna otseste päikesekiirte eest.  saialill

Köha

Nii nagu nohugi puhul, tuleks ka köha korral rohkesti juua (näiteks raviteesid). See soodustab röga teket ja aitab viirustekitajaid organismist väljutada, samuti kompenseerib rohke vedeliku tarbimine limaskestade niiskusepuudust. Ärritavat, kurgus kriipivat köha aitab leevendada soe piim mee ja vähese võiga. Mee lisamisel ei tohi olla piim kuumem, kui 40 kraadi, sest kõrgemal temperatuuril kaovad mee kasulikud omadused. Tugeva köha puhul on abi ka piimas keedetud sibula söömisest või küüslaugupiimast. Viimase valmistamiseks lõika peeneks 5 keskmist küüslauku ja keeda liitris piimas. Tugeva köha korral joo seda mitu korda päevas.

Köha vastu aitavad hästi ka erinevad soojendavad jalavannid.

Jalavannivette võib puistata sinepipulbrit, aga ka küüslauku, sibulat, salveid, sinepiseemneid, riivitud ingverit, rosmariini või tüümianit – kõik nad aitavad parandada vereringet. Peale jalavanni või õhtul enne uinumist võib jalatallad ja varbavahed määrida kokku vietnami salviga ning katta soojade sokkidega.

Ärritavat köha aitavad hästi leevendada mitmesugused aurud. Auru tegemine on hea nii kuiva kui rögase köha korral. Auru sisse hingamist ehk inhalatsiooni võiks esimese koduse abina proovida nii imikud, lapsed kui täiskasvanud. Sobivaks on näiteks keedetud kartulite aur või keedetud vee aur, kuhu on rögase köha korral lisatud luuderohu ekstrakti sisaldavaid tilkasid (1-2 tilka) või eukalüptiõli. Hea oleks magamistuppa ööseks panna õhuniisutaja, kauss kuuma veega või radiaatorile niiske rätik.

Padja peale või pidžaamakaelusele võib köhahoogude leevendamiseks tilgutada teepuu-, eukalüpti-, piparmündi-, männi- või nuluõli. Tugeva köha korral võib tilga nuluõli lisada ka klaasile soojale teele. Samuti tasub juua kuumalt köhateed, või ka üksikult pakendatud ravimtaimi. Sobiva teesegu võib igaüks ka oma maitse järgi ise kodus kokku segada. Tuntumad köhavastase ja rögalahtistava toimega ravimtaimed on aed- ja nõmmliivatee, mets-kassinaeris, altee, islandi käokõrv, nurmenukk, paiseleht, pune, teeleht, männi- ja kuusekasvud. Soovi korral võib tee maitseomaduste parandamiseks lisada pisut mett. Omalt poolt loodan siiski, et imeilus päikesepaisteline suvi aitab meil kõigil püsida kauem rõõmsate ja tervetena. Nautige päikest, naerge palju ja hoolitsege ühtviisi nii oma keha kui hinge eest!

Looduspere Reedu  

Kasutatud materjal:

  • http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/kodune-voitlus-nohuga.d?id=23964669
  • http://www.aialeht.ee/news/ravimtaimed/kodused-ravivotted-koha-ja-nohu-vastu.d?id=58409154
  • http://www.kuidas.ee/647/kuidas-kodus-kulmetust-ravida
  • http://www.tarbija24.ee/388496/5-soovitust-kuidas-ravida-koha
  • http://isla.ee/koha/koha-ravi/
  • http://www.epl.ee/news/melu/koha-on-kodudes-sage-probleem.d?id=51160278

Main Menu