Pohlad (rahvapäraselt nimetatuna ka kuradimarjad ja palukad) on põhjamaade pärusmarjad, antiikne maailm neid ei tunne.

Nad valmivad meil enamasti seenekorjamise aegu, seega tasub seenele minnes ikka võtta kaasa ka teine korv – pohlade jaoks. Pohlad on igihaljaste lehtedega külmakindlad taimed, mis õitsevad ka kõige külmemal kevadel, et olla meile sügisel tõeliseks maiuspalaks nii toorena kui ka hoidistana.

Pohlade punased, mahlased, veidi mõrkja maitsega marjad sisaldavad suhkruid, millest kõige rohkem on fruktoosi – teadupärast kõige magusamat suhkrut.

Marjade tugevalt hapu maitse tuleneb mitmesugustest orgaanilistest hapetest. Ehkki koguseliselt on neid vähe, suudavad sidrun-, õun-, oblik-, äädik-, bensoe- ja ursoolhape edukalt suhkru magusa maitse varjutada ning end esile tõsta.

Vitamiine on pohlades mõne teise marjaga võrreldes suhteliselt vähe, peamiselt C-, B2, E- ja P-vitamiini, karotenoide ja bioflavonoide.

Keemilisse koostisse kuuluvad mineraal-, park- ja värvained ning kiudaineid on pohlas rohkem kui jõhvikas.

Pohlade kõige tuntum koostisosa on antiseptiliste omadustega bensoehape, millel on mikroobe hävitav toime ja ka nende elutegevust pärssiv funktsioon.

• Pohlad turgutavad organismi, tekitvad söögiisu, ergutavad seedimist ja mõjuvad närvisüsteemile rahustavalt.
• Pikema antibiootikumide ravikuuri ajal on soovitatav süüa värskeid marju, et kaitsta neere ravimite kahjuliku kõrvaltoime eest, samal ajal suurendavad marjad ravimite efektiivsust.
• Neist marjadest on abi nii külmetushaiguste profülaktikas kui ka ravis, põie- ja neeruhädade puhul, maksahaiguste ravis, kõrge vererõhu ja vere kõrge kolesteroolisisalduse korral.
• Pohlamahla on soovitatav juua lihtsalt immuunsüsteemi tugevdamiseks ja toniseerimiseks.
• Mahlast saab abi ka külmetuse korral, samuti palaviku ja vererõhu alandamisel.
• Pohlamahl sobib ka välispidiseks kasutamiseks nahahaiguste korral, samuti on ta sarnaselt samasse perekonda kuuluva mustikamahlaga tõhus vahend nägemise parandamiseks.

Tänu bensoehappe sisaldusele säilivad pohlad nii toorelt kui ka vesihoidisena väga hästi. Kuid hoidistada saab neid veel mitut moodi – mahla, moosi, tarretise, salati ja mitmesuguste segahoidistena.

Pohlades on piisavalt pektiini, mistõttu tarretuvad nendega valmistatud hoidised hästi.

Kõige kiirem ja lihtsam viis pohlade säilitamiseks on sügavkülmutamine (ei vähenda nende toiteväärtust), kuid saab ka muudmoodi:

Pohla-õunamoos 1 kg pohli 1 kg tükeldatud õunu 1,2 kg suhkrut 2 kl vett Keeda veest ja suhkrust siirup. Pane õunatükid keevasse siirupisse, sega ja lase veidi aega seista. Lase aeglaselt keema tõusta, keedunõud aeg-ajalt raputades. Keeda, kuni õunatükid on pea-aegu pehmed. Sega juurde pohlad ja keeda veel 10 minutit (kogu keeduaeg ei tohiks ületada 25 minutit). Pinnale tõusnud marju lükka lusikapõhjaga tagasi siirupisse. Keetmine on lõppenud, kui õunad ja marjad on siirupiga läbi imbunud ja ei tõuse enam pinnale. Eemalda vaht. Täida moosiga ettevalmistatud purgid, sule õhukindlalt ja jahuta.

Pohla-šokolaadikook Šokolaadiglasuuri ja pohladega rikastatud maitsev šokolaadikook Koostisained: 4 muna 3 dl suhkrut 150 g võid 2,5 dl jahu 1 dl kakaod 50 g tumedat šokolaadi 1,5 dl pohli Glasuur: 75 g tumedat šokolaadi (kes soovib magusamat glasuuri, võib kasutada tumeda šokolaadi asemel piimašokolaadi) 100 g hapukoort Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks. Sulata või koos šokolaadiga, jahuta. Lisa või-sokolaadisegu munavahule, sega ühtlaseks. Lisa ka omavahel segatud kuivained. Viimasena sega juurde pohlad. Vala tainas 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi, küpseta kooki 175-kraadises ahjus 30-40 minutit, katsu koogi küpsust tikuga (ära kooki üle küpseta, see peaks jääma keskelt veidi niiske). Võta kook ahjust ja jahuta. Glasuuriks sulata šokolaad, lisa toasoojale hapukoorele, sega ühtlaseks. Kata kook glasuuriga ning kaunista pohladega.

Kasutatud materjal: A. Luigela “Hoidised” Pohla pildistas Rohelisem Metsavana

Loe lisaks Looduspere blogis: Kuidas tugevdada immuunsüsteemi