Kodune karvaeemaldus

Brazilian-waxing-vail Selles, et inimestele meeldib sile nahk, pole midagi uut – juba Muinas-Egiptuses tunti suhkruga karvaeemaldusmeetodit. Nüüd, suvel, mil ilmad on kuumad ja riietus napp, tunduvad üleliigsed kehakarvad aga eriti tülikad, seda nii sellepärast, et need on ebahügieenilised kui ka seetõttu, et suurema osa inimeste arvates näevad need lihtsalt inetud välja.

Koduseid karvaeemaldusmeetodeid on mitmeid ning kõigil neil on omad plussid ja miinused. Nii näiteks on lihtsaim moodus raseerimine, kuid tulemus püsib vaid paar päeva, kitkumine on valuline protseduur ja võib jätta naha punetama, vahatamine annab pikemaajalise tulemuse, kuid on piinarikas ja seda on omal käel ka suhteliselt keeruline teostada. Milline siis aga on see kõige parem meetod koduseks karvaeemalduseks? Milliseid kreeme ja salve on võimalik ise kokku segada kodustest vahenditest?

Depileerimine

Depileerimiseks valmistatakse kreeme ja vahte, mis eemaldavad nahalt soovimatud karvad – karv eemaldatakse vaid naha pinnalt, erinevalt epilatsioonist, mille puhul eemaldatakse karv koos karvanääpsuga. Depileerimisvahendid sisaldavad naatriumi või kaltsiumi tioglükaate, mis lahustavad keratiini, millest karv koosneb. Olenevalt karva jämedusest võtab lahustumine aega 5-15 minutit. Plussiks on depileerimise puhul nii see, et depileerimisvahendid on kaubanduses kergesti kättesaadavad kui ka nende lihtne kasutatavus. Miinuseid on aga märksa rohkem: võimalikud allergilised reaktsioonid, tugevate kemikaalide sisaldus, võimalik ebameeldiv lõhn ning ka see, et tulemus ei pruugi jääda ühtlane.

Mina isiklikult depileerimist ega tavakaubanduses müüdavaid depileerimisvahendeid eriti heaks variandiks ei pea. Iseasi, kui just koduse köögikapi vahendeid selleks otstarbeks ei kasuta …

Kodune depileerimiskreem Sega 1 spl mett 1/2 sidruni mahlaga. Soojenda segu ja kanna see soojalt nahale (liiga kuum segu kõrvetab nahka!). Hoia peal 15-20 minutit ja seejärel eemalda sõrmeotstega hõõrudes. Loputa leige veega.

Karvakasvu pärssivad kreemid

Karvakasvu pärssivad kreemid, nagu näiteks ka Acorelle karvakasvu pidurdajad näole ja kehale, karvakasvu vähendav deodorant, sisaldavad looduslikke ensüüme, mis muudavad karvanääpsu struktuuri selliselt, et karv muutub ajapikku õhemaks ja pehmemaks, kuni ta viimaks kaob. Kuigi sellised kreemid segavad organismi loomulikku funktsioneerimist, on nad üldjuhul suhteliselt ohutud. Kreem tuleb kanda nahale pärast karvaeemaldusprotseduuri (raseerimine, vahatamine vms) ja hõõruda hoolikalt naha sisse, et poorid oleksid täidetud ja toimeained jõuaksid karvanääpsudeni. Selliseid kreeme võib kasutada kogu kehal: seljal, õlgadel, näol, käsivartel, rinnal, ülahuulel, bikiinipiirkonnas ja kaenlaalustel. Karvade kasv aeglustub kuu jooksul, suuremaid muutusi on märgata aga alles 4-6 kuu möödumisel.

Kodune karvakasvu pärssiv mask

1 spl roosivett 2 spl valget savi 3 tilka sandlipuu eeterlikku õli (vm antiseptiliste omadustega eeterlikku õli) Sega roosivesi savipulbriga, seejärel lisa piisavalt sooja vett, et saaksid ühtlase pasta. Tilguta sisse sandlipuuõli. Kanna piirkondadele, kus karvakasv on probleemiks. Seda maski võib peale kanda 2 korda nädalas. Lase mõjuda võimalikult kaua, vähemalt 1 tund.   woman-shaving-bath

Raseerimine

Normaalselt kasvab karv teravatipulisena. Raseerimise käigus lõigatakse terav tipp maha ja seepärast tunduvad karvad, mis kasvavad pärast raseerimist, tüükalised. Samuti on oht, et raseerimise järgselt tekib naha sisse kasvanud karvasid, mille tulemuseks on põletikukolded ja ärritunud nahk. Raseerimine on küll kiire ja odav lahendus, kuid sellega kaasneb ka risk nahka vigastada ning karvatüügas kasvab kiiresti tagasi.

Leevendamaks tundlikku nahka, mis reageerib seebile ja raseerimisvahule, võib 10 minutit enne raseerimist kanda nahale oliiviõli. Õlikiht peab olema õhuke, sest liigne õli ummistab žiletiterad. Samuti aitab õhuke kiht aaloegeeli, mis ühtlasi kaitseb ka sisselõikamist eest. Pärast raseerimist tuleb nahka loputada külma veega, et eemaldada kõik raseerimisvahendite jäägid, rahustada nahka ning võimalik sisselõigeta korral peatada verejooks. Hea on raseerimise järgselt määrida nahale põletikuvastase toimega teepuuõli.

Kodune raseerimisjärgne salv

Sega 3 tilka sandlipuu eeterlikku õli (vm antiseptiliste omadustega eeterlikku õli) 1 spl kanepiõliga. Masseeri õli nahasse, et leevendada põletikke.  

Suhkruga karvaeemaldus Suhkrumassiga karvaeemaldust tunti juba Muinas-Egiptuses. Tegemist on lihtsa ja ohutu protseduuriga, mis sobib suurepäraselt koduseks kasutuseks: soe suhkrumass tuleb määrida õhukese kihina nahale ja eemaldada puuvillasest kangast ribadega (koos suhkrumassiga eemalduvad ka karvad). Riideribadeks võib ära kasutada näiteks mõne vana särgi. Kuna suhkrumassi kõik koostisosad on looduslikud, ei kahjusta protseduur nahka ja sobib ka allergikutele ning psoriaasi, ekseemi, ketendava naha ja veenilaiendite korral.

Suhkruga karvaeemaldus on praktiliselt valutu, sest suhkrumass ei kleepu mitte nahale, vaid karvade külge. Lisaks võib ühte piirkonda nahka marrastamata töödelda mitu korda ning karvaeemaldusele ei järgne tüütut puhastamist ega õlidega sissemäärimist, vaid piisab veega pesemisest. Valuaistingut võib võrrelda plaastri äratõmbamisega nahalt. Nahk võib pärast protseduuri eveidi punetada, kuid ärritus peaks taanduma 24 tunni jooksul. Selline karvaeemaldusmeetod sobib kõigile kehapiirkondadele, kaasaarvatud kulmud, ülahuul, kaenlaalused, jalad, käsivarred, selg, bikiinipiirkond.

Tõsi, on üks erand – suhkru kasutamine ei sobi meestele habemeajamiseks. Ja kindlasti ei tohiks karvu eemaldada piirkondades, kus on nahaärritus, allergia või põletik. Nahk püsib sile 2-4 nädalat. Tulemus ei pruugi kõige parem olla juhul, kui karv on väga lühike ja karm, kuid juba kahe-kolmemillimeetrisest karvast saab suhkur vaevata jagu. Mida rohkem protseduuri teha, seda aeglasemaks ja nõrgemaks karvakasv muutub ning karvaeemaldus võtab järjest vähem aega. Saavutamaks parimaid tulemusi suhkrumassiga karvaeemalduses, peaksid teadma, et:

  • Suhkrumassiga karvaeemalduseks peaksid karvad olema kuni 6 mm pikad. Pikemad karvad tuleks lõigata lühemaks.
  • Nahk peab olema puhas ja kuiv. Eemalda enne protseduuriga alustamist nahalt kõik õli- või kreemijäägid ja kuivata nahk korralikult. Et nahk oleks täiesti kuiv, võid peale raputada veidi beebipuudrit.
  • Kanna suhkrumass nahale karvakasvuga samas suunas ja võimalikult õhukese kihina. Juhul kui kasutad spaatlit, kasuta spaatli serva, et suhkrumass oleks ühtlaselt õhuke. Spaatli asemel võid kasutada ka võinuga.
  • Puuvillasest riidest ribasid peale surudes jäta riba üks ots vabaks, et ärarebimine oleks mugavam. Suru ribad tugevasti vastu suhkrumassi.
  • Suru üks käsi vastu nahka ning teise käega tõmba riideriba ära järsu tugeva liigutusega ja karvakasvuga vastupidises suunas. Tõmba kindlasti piki nahka, mitte suunaga ülespoole.
  • Õrna nahaga ja tundlikes piirkondades eemalda karvad korraga vaid väikeselt nahapinnalt.
  • Vajadusel võid protseduuri korrata.
  • Suhkrumassi soojendades jälgi, et mass oleks soe, mitte kuum.
  • Juhul, kui soojendad suhkrumassi veevannil, jälgi, et vett ei satuks massi sisse – liigne vesi rikub suhkrumassi konsistentsi.

Suhkrusiirup sidrunimahlaga Kuigi alltoodud retsept on pealtnäha lihtne, nõuab õige temperatuuri ja sobiva konsistentsi saavutamine veidi katsetamist. 2 tassitäit suhkrut 1/4 tassitäit sidrunimahla 1/4 tassitäit vett Lase vesi ja suhkur laia põhjaga kastrulis keema. Lisa sidrunimahl ja keeda segu madalal kuumusel siirupiks, kuni suhkur värvub tumepruuniks. Lase siirupil jahtuda toatemperatuurini (siirup peab olema soe ja veidi voolav, et seda oleks lihtne peale kanda). Enne siirupi kandmist nahale katseta kindlasti väikesel nahapinnal, et siirup liiga kuum ei oleks. Juhul, kui siirup jahtub liiga palju ja kaotab vajaliku konsistentsi, tuleb siirupit taas soojendada.

Miks on suhkur parem kui vaha?

  • Vaha kleepub naha ja karvade külge. Suhkrumass kleepub vaid karvade külge, seega on suhkru kasutamine märksa valutum.
  • Vaha kantakse nahale kuuma või külmana. Suhkrumass peab olema toatemperatuuril ehk vaid kergelt soe.
  • Vahad võivad sisaldada nahale kahjulikke keemilisi ühendeid. Suhkur on looduslik ja õrn nahale.
  • Vahajääkide puhastamine nahalt on keeruline ettevõtmine. Suhkrumassijäägid saab maha pesta veega ja naha puhastamine on seega kordades hõlpsam.

  Allalaaditud fail

Vahaga karvaeemaldus

Kui aga suhkrumassiga karvaeemaldus tundub algajale keerulisevõitu või siirupi keetmise protsessiks napib aega, võib esialgu katsetada ka vahaga. Nii nagu suhkrumasski, kantakse ka vaha nahale õhukese kihina ning eemaldatakse nahalt kangaribadega, mis tõmmatakse ära kiire järsu liigutusega, mille tulemusena eemaldub karv koos karvajuure ja -sibulaga, kuid jagunemisvõimelised rakud säilivad.

Vahal on tugev nahka kooriv toime, kuna vaha eemaldub nahalt koos surnud naharakkudega. Seega jääb tulemus siidine ja sile. Kuumad vahasegud sulavad kehatemperatuurist veidi kõrgematel temperatuuridel. Nahale kantuna vaha jahtub ja kinnitub karvade külge. Vaha eemaldamisel tõmmatakse karvad välja koos karvanääpsuga. Külmad vahasegud on müügil valmisribadena, mida saab kohe nahale suruda ja seejärel kohe eemalduda.

Kuna vahatamine on suhteliselt valulik protseduur, võib nahk jääda kipitama ja seega on soovitatav kasutada rahustavat, põletikuvastast ja nahka turgutavat kreemi. Nahk võib jääda ka punetama või sellele võivad ilmuda punased täpikesed, kuid punetus peaks kaduma mõne tunni möödudes. Vaha ei tohi kanda nahale, mis on kahjustunud, soolatüügastele, sünnimärkidele, allergilise lööbega piirkondadele, haavadele ja kriimustustele, aknest kahjustunud või päikesepõlenud nahale. Samuti ei tohi vaha kasutada inimesed, kellel on veenilaiendid. Arstid ei soovita vahatamist ka neile, kes kasutavad raviks antibiootikume, antidepressante, hormoon- või tretinoiinkreeme. cire-royale cire-orientale ylang_ylang_roll_on__02994_medium Kasutatud materjal:

  • K. Kolmann “Terve välimuse heaks. Rahvameditsiini ravivõtted ja looduskosmeetika”

Otsi kategooria järgi