Teismeliste depressioon on üha sagedasem vaimse tervise probleem Eestis. Noorukieas toimuvad suured muutused – hormonaalsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed, mis võivad mõjuda ülekoormavalt. Kui kurvameelsus, lootusetus või ärrituvus kestavad nädalaid, võib olla tegemist depressiooniga.

Lisaks professionaalsele ravile otsivad paljud pered ja noored ka looduslikke ja igapäevaseid viise, mis aitaksid meeleolu toetada ja enesetunnet parandada.⚠️ Tähtis: raske depressiooni või enesevigastamise mõtete korral tuleb alati pöörduda spetsialisti poole. Looduslikud meetodid on toetavad, mitte asendusravi.

Depressiooni tunnused teismelistel

Emotsionaalsed tunnused

• Püsiv kurvameelsus, tühjusetunne või lootusetus

• Ärrituvus, vihahood või kergesti ärritumine (sageli sagedasem kui nutt)

• Huvi või rõõmu kadumine tegevuste vastu, mis varem meeldisid

• Süütunne või väärtusetuse tunne

• Madal enesehinnang

Mõttemustrid ja käitumine

• Negatiivne enesekõne (“ma olen mõttetu”, “minust pole kasu”)

• Keskendumisraskused ja otsustusvõimetus

• Sotsiaalne eemaldumine – soov olla üksi, vältida sõpru ja peret

• Motivatsioonipuudus, asjade edasi lükkamine

• Riskikäitumine (alkohol, suitsetamine, uimastid)

Füüsilised tunnused

• Pidev väsimus või energiapuudus

• Uneprobleemid (liigne magamine või unetus)

• Söögiisu muutused (liigne või vähenenud söömine)

• Peavalud, kõhuvalud või muud seletamatud kehalised vaevused

Kooliga seotud märgid

• Õppeedukuse langus

• Sage puudumine koolist

• Huvi kadumine kooli ja hobide vastu

• Raskused kodutööde tegemisel

Tõsised hoiatusmärgid

Varajane märkamine ja toetamine on väga oluline.

• Ühes Tartu Ülikooli uuringus selgus, et 2022. aastal oli 15-aastaste seas suremismõtteid märkimisväärselt rohkem kui varasematel aastatel (nt 33,6 % tüdrukutel ja 16,1 % poistest). ERR

See tähendab, et enesetapumõtted võivad olla oluliselt sagedasemad kui tegelikud enesetapud, mis on tüüpiline trend üle maailma – mõtted ja katsed on sagedasemad kui lõpule viidud juhtumid.

Suhteline osakaal: 2023. aastal moodustasid enesetapud 26,3 % kõigist surmadest vanuserühmas 10–19, kuna muude surmade arv selles vanuses on üldiselt madal. Tervise Areng

Need märgid vajavad kohest tähelepanu ja abi:

• Jutud surmast või soovist kaduda

• Enesevigastamine (lõikamine, põletamine jms)

• Hüvastijätukäitumine või isiklike asjade äraandmine

• Otsesed või kaudsed enesetapumõtted

Regulaarne liikumine parandab meeleolu

Füüsiline aktiivsus aitab ajul toota serotoniini ja endorfiine – nn heaoluhormoone. Eesmärk ei ole sportlik saavutus, vaid järjepidev liikumine.
Sobivad tegevused: jalutamine looduses, rattasõit, ujumine, tantsimine, jooga

Tasakaalustatud toitumine ja aju tervis

Noorte vaimne tervis on tihedalt seotud toitumisega. Soovitatav on omega-3 rasvhapped (kala, linaseemned, pähklid), värsked puu- ja köögiviljad, piisav valgukogus, vähem suhkrut ja energiajooke

Päikesevalgus ja D-vitamiin

Eestis on D-vitamiini puudus väga levinud, eriti sügis- ja talvekuudel. D-vitamiin toetab meeleolu ja energiataset.

✔️ Iga päev õues viibimine
✔️ Vajadusel D-vitamiini lisand (arsti või apteekri soovitusel)

Uni ja kindel päevakava

Unepuudus süvendab depressiooni sümptomeid. Samas on see ka üks keerulisemaid rutiine teismeliste puhul, sest just siin kipub distsipliin käest ära minema.
Soovitused: 8–10 tundi und, kindel magamamineku aeg, ekraanide vältimine enne und

Mindfulness ja stressi vähendamine

Meditatsioon, hingamisharjutused ja teadvelolek ehk Mindfulness aitavad noorel rahuneda, vähendada ärevust ja paremini toime tulla negatiivsete mõtetega. Ka 5–10 minutit päevas on kasulik.

Loominguline eneseväljendus

Kunst, muusika ja kirjutamine aitavad teismelistel tundeid väljendada: joonistamine, päeviku pidamine, muusika loomine või kuulamine, kirjutamine

Taimsed preparaadid ja toidulisandid

Mõned toidulisandid (nt omega-3, D-vitamiin, probiootikumid, safraniga preparaadid, liht-naistepuna) võivad toetada meeleolu.

❗ Hoiatus: taimseid antidepressante (nt naistepuna) ei tohiks teismelised kasutada ilma arstiga konsulteerimata.

Abitelefonid ja ressursid

Kui sina või sinu laps vajab abi, on Eestis olemas tasuta ja usaldusväärsed teenused:

Kiire abi Hädaabi: 112   (kui on oht elule või tervisele)

Laste ja noorte abi   Lasteabi: 116 111 (24/7, tasuta)   🔗 https://www.lasteabi.ee

Emotsionaalne kriisiabi   Eluliin: 655 8088   🔗 https://www.eluliin.ee

Vaimse tervise nõustamine   Peaasi.ee – tasuta vaimse tervise testid, nõustamine ja vestlus   🔗 https://www.peaasi.ee

Ohvriabi   Ohvriabi telefon: 116 006   🔗 https://www.palunabi.ee

Lisaks tasub pöörduda:

• koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi poole

• perearsti poole

• kohaliku noortekeskuse või vaimse tervise teenusepakkuja poole

Abi küsimine ei ole nõrkus – see on hoolimine.