Beebi vanus	Õpitud võimed (enamus oskab)	Algavad võimed (umbes pooled oskavad)	Edasijõudnud võimed (vähesed oskavad)
1 kuud	tõstab  pead	jälgib  liikumist	naeratab
	vastab helidele	Oood ja aad	naerab
	vaatab näkku	eraldab musta ja valget värvi	hoiab pead 45-kraadise nurga all
2 kuud	teeb hääli – kuristab ja kraaksub	naeratab, naerab	hoiab pead kindlalt
	jälgib liikumisi	hoiab pead 45-kraadise nurga all	oskab raskust jalgadele nihutada
	hoiab peab lühikest aega püsti	liigutused muutuvad sujuvamaks	tõstab peab ja õlgasid
3  kuud	naerab	kiljub, kuristab, teeb hääli	keerab ennast valju heli poole
	hoiab pead kindlalt	tunneb teie häält	paneb käed kokku, haarab mänguasjade järele
	tunneb teie nägu ja lõhna	tõstab peab ja õlgasid	oskab ennast keerata
4 kuud	hoiab pead üleval	hoiab mänguasja käes	imiteerib rääkimist – emme, issi
	oskab raskust jalgadele nihutada	haarab asjade järele	esimene hammas võib tulla
	häälitseb, kui temaga räägite	oskab ennast keerata	osaliselt võib alustada lisatoiduga
5 kuud	eraldab erksid värve	keerab ennast uute häälte poole	võib istuda lühikest aega ilma toeta
	oskab ennast keerata	tunneb oma nime	paneb asju suhu
	mängib oma käte ja jalgadega	osaliselt võib alustada lisatoiduga	võib hakata võõrastama
6 kuud	keerab ennast häälte ja helide suunas	haarab asju ja paneb suhu	võib alustada roomata või käpuli käia
	imiteerib hääli	istub ilma abita	kombineerib silpe ja lobiseb
	keerab ennast mõlemale poole	võib alustada lisatoiduga	tõmbab asju endale ligi
7 kuud	istub ilma abita	ühendab silpe sõnade moodi	seisab, kui kuskilt kinni hoiab
	haarab asjade järele hoogsate liigutustega	alustab roomamist või käpuli käimist	lehvitab hüvastijätuks
	imiteerib rääkimist, lobiseb		lööb asju omavahel kokku
8 kuud	ütleb „emme“ või „issi“ mõlemale vanemale	seisab, kui kuskilt kinni hoiab	tõmbab ennast ise püsti millelegi toetudes ja käib ümber mööbli kinni hoides
	alustab roomamist või käpuli käimist	käib käpuli kindlal sammul	võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele, tangvõte
	paneb asju ühest käest teise	näitab asjade peale	žestidega väljendab oma soove
9 kuud	ühendab silpe sõnamoodi	tõstab asju üles tangvõttega	mängib plaksutamise mänge
	seisab iseseisvalt, kui kuskilt kinni hoiab	käib ümber mööbli, kust saab kinni hoida	ütleb „emme“ ja „issi“ õigele vanemale
		lööb asju omavahel kokku
10 kuud	lehvitab hüvastijätuks	ütleb „emme“ ja „issi“ õigele vanemale	seisab lühikest aega ilma kinni hoidmata
	tõstab asju üles tangvõttega	vastab oma nimele ja saab aru, kui öeldakse „Ei“	paneb asju millegi sisse
	käib käpuli kindlal sammul	žestidega väljendab oma soove
	käib ümber mööbli, kust saab kinni hoida	mängib plaksutamise mänge
11 kuud	ütleb „emme“ ja „issi“ õigele vanemale	imiteerib teiste tegevust	joob tassist
	mängib plaksutamise mänge	paneb asju millegi sisse	ütleb veel ühe sõna, peale „emme“ ja “issi“
	seisab lühikest aega ilma kinni hoidmata	mõistab lihtsaid korraldusi	kallutab ennast seistes ettepoole
12 kuud	imiteerib teiste tegevust	ütleb veel ühe sõna, peale „emme“ ja “issi“	kritseldab vahakriitidega
	lobiseb sõnamoodi lausetega	teeb esimesed sammud	kõnnib hästi
	žestidega väljendab oma soove	mõistab ja vastab lihtsatele korraldustele	ütleb veel kaks sõna, peale „emme“ ja “issi“

Tervislikud

beebitoidud

Beebi pudrud ja müslid

Piimaasendajad

 

LAPSE LELULAEGAS

Arendavad ja kauakestvad mänguasjad

Sally Ward raamatu “Terane laps” põhjal

I ELUAASTAKS

l Kuni 3. elukuuni:
– liikuvad kontrastsete värvitoonidega lelud, mida lapsel on hea vaadata;
– lihtsad kellukesed ja muusikariistad, mida lapsel on hea kuulata;
– eredavärvilised esemed, mida on kerge kätte võtta ja ohutu suhu pista;
– stimuleerivalt mõjuvad erineva tekstuuriga esemed, nt lihtne kangatükk

l 3.- 6. elukuuni:
– rõngas- ja peegelkrõbistid, -kõlistid ja -kõristid;
– rippuvad/riputatavad lelud;
– pehmed klotsid, pallid, lelud

l 6.- 9. elukuuni:
– kõigutatavad lelud, nt “jonnipunn”;
– üllatust peitvad lelud;
– veerevad kõristid, vurrid;
– lastepeegel ja tegevuskeksus;
– klotsid, karbid, paber

l 9.- 12. elukuuni:
– pehmed mänguloomad;
– puust mänguautod;
– nukuvanker, nukunõud, nukuhari ja -kamm;
– klotsid, pliiats, paber;
– pulga otsa lükitud rõngastest torn;
– üksteise sisse mahtuvad topsid;
– heli tekitavad lelud (kellukesed, kastanjetid, marakaa, ksülofon, trumm jne.)

II ELUAASTAKS

l 12.- 16. elukuuni:
NB! Otsusta tõepäraste mänguasjade kasuks, mida laps saab kasutada nukkudega mängides või täiskasvanute tegevust jäljendades (mitte lendavad autod ega rääkivad rongid).

            Uurimismängu jaoks:
– lükatavad mänguasjad, nt nukuvanker, -käru vms;
– järelveetavad lelud;
– jämedad rasvakriidid;
– lihtne sobitamismäng, nt memo, puzzle vms;
– uued häält tegevad mänguasjad, nt trumm, ksülofon, marakaa, kastanjetid vms;
– pulgad või kuulid ja mänguhaamer nende sisse löömiseks.

            Etendamismängu jaoks:
– mängutelefon;
– lihtne suur nukk ja mängukaru koos voodi, voodipesu ja nukuriietega;
– lihtne rong;
– lennuk;
– köögiriistad;
– koristamiskomplekt jm majatarbed.

l  16. – 20. elukuuni:
Laps oskab juba asju kasutada sümbolitena, samas innustavad teda ikka realistlikud lelud.

            Etendamismängu jaoks:
– nukunõud ja mängutoit;
– mängutolmuimeja;
– väikesed nukud;
– nukuvanker, voodi ja voodiriided, vann ja vanniasjad;
– mänguautod jt sõidukid.

           

            Uurimismängu jaoks:
– erinevad anumad ja esemed veemängude jaoks;
– kõige lihtsamad mosaiikmängud;
– alus või kast erinevate pulkade/klotside sobitamiseks.

l  20. – 24. elukuuni:
Uurimismängu jaoks:
– anumad veega mängimiseks, nt pudelid pritsimiseks;
– lihtne rull ja nuga mängutaigna jaoks;
– käru või veoauto liivakasti jaoks;
– üksteise sisse mahtuvad topsid vms;
– suur pildidoomino;
– värvide kokkusobitamise mäng;
– suured kokkusobitatavad klotsid;
– mõni uus heli tekitav mänguasi, pill vms;
– mõni uus üllatust peitev mänguasi.

            Suhtlus- ja etendamismängu jaoks:
– poekott;
– triikraud ja -laud;
– pesukäsn ja hari;
– loomaaia- ja taluloomad;
– garaaz sõidukitega;
– nukumaja koos mööbliga.

III ja IV  ELUAASTAKS

l  3. – 4. eluaastani
Uurimis- ja loovmängu jaoks:
– savi,
– plastiliin,
– näpuvärvid,
– voolimismass,
– vildikad,
– käsnad värvimiseks,
– templid jt trükkimisvahendid,
– siidpaber,
– mõni keerulisem puzzle,
– suured kastid õuemängudeks,
– tühjad tuubid, kastid, karbid jne,
– taimed ja lillesibulad,
– lindude söögimaja,
– siidiussid, liblikakookonid, kullesed jms.

            Kujutlusmängu jaoks:
– realistliku välimusega nukud,
– mängumaja,
– väikesed majad, puud ja nukud liivaga mängimiseks,
– kostüümid, nt arsti, tuletõrjuja jms rõivad,
– kiik- või kepphobu,
– talu või loomaaed alusel,
– põrandale laotatav teedekaart.

            Ühismängu jaoks:
– lauamängud, nt Tsirkus, pildidoomino, pildiloto, Reis ümber maailma jne,
– mängukaardid lihtsate kaardimängude jaoks,
– keegel.

AEG EDASI – siis ollakse juba tublid muusikud ja meisterdajad -> vaata muusikariistad ja meisterdamistarbed.

 

KAISUS LAPS ARENEB

Kaisus olemine hoiab terve

Teaduslikud uuringud kinnitavad, et lapsed, keda hoitakse palju kaisus, süles, kõdistatakse ja silitatakse, ei haigestu nii tihti kui need lapsed, kes vähe kehalist kontakti saavad. Põhjus: kaisus olles eraldab keha õnnehormooni oksütosiini, mis tugevdab immuunsüsteemi kaitsefunktsioone.

Kaisus lõõgastub

Silitustega taandub stress. Lapsed hüppavad ja jooksevad päeva jooksul nagu pallid ringi, nad on motoorsed ja äärmiselt pingul. Õrnad puudutused vahepeal taandavad pinged. Ajule saadetakse signaal, et , et nüüd on maharahunemise aeg, närviühendused sulguvad ja keha lõõgastub.

Kaisus kaob igavus

Päevas on hetki, kus lapsed ei oska oma ajaga mitte midagi peale hakata. Sellistel igavuse hetkedel aitab last õrn paitus või peamassaz. Suurajule saadetakse signaal “Ergutus” ja mänguideed lausa potsatavad välja, nagu küpsed õunad puu otsast.

Kaisus saab enesekindlaks

Kui last regulaarselt kaissu võtta, aitab seee teda ennast kindlalt tunda. Eriti lasteaia vanuses on lastel tihti palju hirme – pimeduse, kollide ja nõidade ees. See pole midagi ebatavalist, tuleks aga sellegipoolest tõsiselt võtta. Ebakindlatel hetkedel on emme või issi kaisus turvaline ning annab lapsele sisemist jõudu, mis omakorda tugevdab lapse eneseväärikust ja kindlustunnet.

Kaisus on tasakaal

Kui lapsed tahavad sülle, ei tähenda see, et nüüd peavad vanemad kõik oma päevased tegevused sinna paika jätma. Tihti piisab vaid mõnest minutist kallistusest, et laps tunneks, et on armastatud. Väike padjasõda või suur musi – ning maailm on taas korras. Lapsed ei suuda aga leppida eemale tõukamisega sellistel hetkedel. Kui laps ronib issi sülle või ripub ema seelikusabas, siis on tal lähedust vaja just PRAEGU.

Kaisus olemine teeb sümpaatseks

Lapsed, kes saavad piisavalt lähedustunnet kogeda, tunnevad suurt kokkukuuluvustunnet ka teistega. Nad teavad, et võivad inimesi usaldada ja teistele toetuda. Ei teki outsideri ehk kõrvalejäetuse tunnet. Sellest on eriti kasu lastel hiljem suhteid luues. Täiskasvanud, kes on lapsena piisavalt läheduse osaliseks saanud, on võimelised oma kiindumust ja armastust nii tundma kui ka väljendama.