Ammuta lisajõudu jõhvikatest!

 

Eestimaa loodus on imeline – loodud just eestimaalaste jaoks. Vähemalt mulle tundub nii. Vähemalt minule on Eestimaa see õige. Ei tõmba mind enda poole kauged võõrkeelsed soojad maad niimoodi kui Eestimaa sood ja rabad. Ja need lõhnad ning maitsenüansid, mida on meie rabadel meile pakkuda – turbalõhnalised tuuled, sookail, rabamurakad ja jõhvikad. Praegu just jõhvikad. Kahjuks ei ole mul olnud mahti viimasel ajal mõnda rabasse sattuda, kuid mäletan, et möödunud lumevaesel talvel käisin seal detsembrikuus ja sõin värskeid jõhvikaid – milline imeline värskendav maitseelamus! Ja nad ei olnud üldsegi nii hapud, kui oleksin arvanud.

  • Jõhvikamarjad on eriti rikkad mineraalainete sisalduse (eriti raua ja joodi), C-, B1-, B2- ja B6-vitamiinide, niatsiini, orgaaniliste hapete, eeterlike õlide, flavonoidide, antotsüaanide ja pektiinühendite poolest.
  • Nad on ka väga happerikkad, sisaldades sidrun-, bensoe-, oleiin-, ursool-, õun-, salitsüül- ja askorbiinhapet (C-vitamiin) – need kõik annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis.
  • Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut, soodustades organismis happelis-leelise tasakaalu säilimist, mille rikkumise võib kaasa tuua mingi põletikuline haigus.
  • Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades meie rakusüsteemi.
  • Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv funktsioon.
  • Hapete rohkus varjutab jõhvikas suhkrute magusa maitse.
  • Suhkrud esinevad peamiselt glükoosi ja fruktoosina.
  • Tänu jõhvikates leiduvatele kiudainetele (tselluloos ja pektiin) on neil omadus puhastada organismi.

Jõhvikad vabastavad organismi kahjulikest ainevahetusjääkidest ja normaliseerivad soolestiku kahjulikku mikrofloorat. Usun, et kui loodus on nii sättinud, et ka novembris-detsembris on Eestimaa inimestel võimalik rabadest jõhvikaid korjata, siis just neid ongi novembris-detsembris vaja süüa.

Kes aga ei satu ei rabasse ega ka muudmoodi ligi värsketele jõhvikatele, neil on võimalus tarbida talvisel perioodil organismi turgutamiseks kuivatatud jõhvikaid.

Neile aga, kes peavad jõhvikaid liiga hapudeks, paar jõhvikakommide retsepti. Selliselt maitsevad jõhvikad hästi ka lastele.

Mõlemaid komme on võimalik valmistada nii tooretest kui ka kuivatatud jõhvikatest (kuivatatutest jäävad vähemhapud). Idee tervisest hoolivatele päkapikkudele!

sparkling_cranberries_2Lumised jõhvikad

2 dl jõhvikaid

1 munavalge

200 g tuhksuhkrut

Puhasta küpsed marjad, kuivata köögipaberi vahel või kasuta hoopis kuivatatud marju. Klopi munavalge kahvliga nii lahti, et see muutub voolavaks, kuid mitte vahuseks. Kalla marjad munavalge hulka ja sega läbi. Sõelu pool tuhksuhkrust suure taldriku keskele. Võta vahukulbitäis marju, lase üleliigne munavalge ära tilkuda ja raputa marjad üle kulbiääre võimalikult hõredalt suhkrusse. Sõelu marjade peale uus suhkrukiht. Liiguta marju kuivade käte või kahvliga, kuni need on kaetud paksu suhkrukihiga. Tõsta kahvli või lusikaga ühe kihina kuivama ja töötle järgmised marjad. Lase täielikult kuivada, lao paberiga eraldatud kihtidena karpi. Hoia kuivas kohas.

 

Allalaaditud failJõhvikad šokolaadis

200 g jõhvikaid

150 g tumedat šokolaadi

Sulata šokolaad veevannis. Aseta küpsetuspaberiga kaetud kandikule kuivad ja puhtad marjad. Säti marjad ühe kihina tihedalt üksteise kõrvale. Nirista marjad üle sulašokolaadiga ja lase jahedas täielikult tarduda. Murra parajad tükid.

 

Kasutatud materjal:

  • A. Luigela “Hoidised”
  • http://ideesahver.ee/nipid/1A13E/

Main Menu