Magneesium on üks olulisemaid, kui mitte kõige olulisem mineraalaine inimese kehas.

Magneesiumi on vaja:

• organismi soolade koostises luukoe tekkeks – tal on roll kaltsiumi ainevahetuses (aitab ennetada osteoporoosi ehk luude hõrenemist)
• südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks
• energia vabastamiseks
• närvide ja lihaste toimimiseks
• vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis
• süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks

Arvatakse, et tänapäevase toitumise juures on 80% inimestest magneesiumi puuduses. Kindlasti on tugev puudujääk kroonilistel alkohoolikutel, diabeetikutel, maksatsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel ning pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel. Magneesiumi puudujääk kehas põhjustab lihaskrampe ja -nõrkust, osteoporoosi, koordinatsioonihäireid, ärevust, südame rütmihäireid, migreeni, unehäireid, depressiooni, närvilisusehoogusid ja kroonilist väsimust.

On leitud, et magneesium võib leevendada selliseid probleeme, nagu mäluhäired, lapseea hüperaktiivsus, söögiisuga seotud häired ja kõrge vererõhk. Üldjoontes võiks täiskasvanud inimene saada iga päev 280 – 350 mg magneesiumi päevas, kuid tänapäevase toitumise juures võib see number olla mitu korda väiksem. Tavapärasest rohkem magneesiumi vajavad rasedad ja imetavad naised, kiire kasvu eas lapsed, eakad inimesed ja tippsportlased.

Parimateks magneesiumi allikateks on täisterahelbed, nisuidud, pähklid ja seemned, krevetid, mereteod, hibisk, lehtpeet, sojaoad, tofu ja kuivatatud aprikoosid. Magneesiumi imendumine väheneb, kui sama toidukorraga süüakse suures koguses kaltsiumi, valku või fosfaati.

Täiskasvanud inimese magneesium päevanorm sisaldub näiteks järgmistes toiduainetes:

• 60 g kakaopulbris
• 65 g nisukliides
• 110 g mandlites
• 165 g maapähklites
• 450 g piimašokolaadis
• 1,3 kg spargelkapsas
• 1,4 kg leht- või jääsalatis
• 2 kg hiina kapsas

Magneesium koos kaltsiumiga mõjub organismile rahustavalt. Rakkudesse tungides aitab kaltsium neisse toimetada ka nn stressihormooni – adrenaliini. Magneesium toimib aga kaltsiumi vastandina, tõkestades adrenaliini tungimist rakkudesse. Selle tulemusena väheneb adrenaliini hulk ja te ei ärritu enam iga pisiasja pärast. Ka krooniline väsimus ja selle väljakujunemine on tingitud magneesiumipuudusest. Kui kroonilise väsimuse sündroom on juba tekkinud, on magneesium selle ravis asendamatu. Magneesiumi imendumist seedetraktis kiirendab vitamiin B6. Magneesium omakorda aktiviseerib B6 vitamiini mõju. B6 vitamiini leidub kalas, linnulihas, täisteratoodetes, kapsas, maisis, banaanis, porrulaugus ja avokaados. Kellele aga magneesiumirikas menüü ei sobi, võib saada abi toidulisanditest või teha endale magneesiumihelvestaga vanni või jalavanni (vanni või jalavanni võttes jõuab magneesium kohe rakkudeni ning seedetrakt jääb puutumata). Kasutatud materjal:

• http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/magneesium-koige-olulisem-mineraalaine-inimese-kehas
• http://www.toitumine.ee/magneesium/
• http://www.ohtuleht.ee/104116/magneesium-aitab-vasimuse-vastu
• M. Polunin “Tervistav toit”