Ostukorvis ei ole tooteid.
Looduslikud viisid teismelise vaimse tervise toetamiseks
Teismeliste depressioon on üha sagedasem vaimse tervise probleem Eestis. Noorukieas toimuvad suured muutused – hormonaalsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed, mis võivad mõjuda ülekoormavalt. Kui kurvameelsus, lootusetus või ärrituvus kestavad nädalaid, võib olla tegemist depressiooniga.
Lisaks professionaalsele ravile otsivad paljud pered ja noored ka looduslikke ja igapäevaseid viise, mis aitaksid meeleolu toetada ja enesetunnet parandada.⚠️ Tähtis: raske depressiooni või enesevigastamise mõtete korral tuleb alati pöörduda spetsialisti poole. Looduslikud meetodid on toetavad, mitte asendusravi.
Depressiooni tunnused teismelistel
Emotsionaalsed tunnused
Püsiv kurvameelsus, tühjusetunne või lootusetus
Ärrituvus, vihahood või kergesti ärritumine (sageli sagedasem kui nutt)
Huvi või rõõmu kadumine tegevuste vastu, mis varem meeldisid
Süütunne või väärtusetuse tunne
Madal enesehinnang
Mõttemustrid ja käitumine
Negatiivne enesekõne (“ma olen mõttetu”, “minust pole kasu”)
Keskendumisraskused ja otsustusvõimetus
Sotsiaalne eemaldumine – soov olla üksi, vältida sõpru ja peret
Motivatsioonipuudus, asjade edasi lükkamine
Riskikäitumine (alkohol, suitsetamine, uimastid)
Füüsilised tunnused
Pidev väsimus või energiapuudus
Uneprobleemid (liigne magamine või unetus)
Söögiisu muutused (liigne või vähenenud söömine)
Peavalud, kõhuvalud või muud seletamatud kehalised vaevused
Kooliga seotud märgid
Õppeedukuse langus
Sage puudumine koolist
Huvi kadumine kooli ja hobide vastu
Raskused kodutööde tegemisel
Tõsised hoiatusmärgid
Varajane märkamine ja toetamine on väga oluline.
Ühes Tartu Ülikooli uuringus selgus, et 2022. aastal oli 15-aastaste seas suremismõtteid märkimisväärselt rohkem kui varasematel aastatel (nt 33,6 % tüdrukutel ja 16,1 % poistest). ERR
See tähendab, et enesetapumõtted võivad olla oluliselt sagedasemad kui tegelikud enesetapud, mis on tüüpiline trend üle maailma – mõtted ja katsed on sagedasemad kui lõpule viidud juhtumid.
Suhteline osakaal: 2023. aastal moodustasid enesetapud 26,3 % kõigist surmadest vanuserühmas 10–19, kuna muude surmade arv selles vanuses on üldiselt madal. Tervise Areng
Need märgid vajavad kohest tähelepanu ja abi:
Jutud surmast või soovist kaduda
Enesevigastamine (lõikamine, põletamine jms)
Hüvastijätukäitumine või isiklike asjade äraandmine
Otsesed või kaudsed enesetapumõtted
Regulaarne liikumine parandab meeleolu
Füüsiline aktiivsus aitab ajul toota serotoniini ja endorfiine – nn heaoluhormoone. Eesmärk ei ole sportlik saavutus, vaid järjepidev liikumine.
Sobivad tegevused: jalutamine looduses, rattasõit, ujumine, tantsimine, jooga
Tasakaalustatud toitumine ja aju tervis
Noorte vaimne tervis on tihedalt seotud toitumisega. Soovitatav on omega-3 rasvhapped (kala, linaseemned, pähklid), värsked puu- ja köögiviljad, piisav valgukogus, vähem suhkrut ja energiajooke
Päikesevalgus ja D-vitamiin
Eestis on D-vitamiini puudus väga levinud, eriti sügis- ja talvekuudel. D-vitamiin toetab meeleolu ja energiataset.
✔️ Iga päev õues viibimine
✔️ Vajadusel D-vitamiini lisand (arsti või apteekri soovitusel)
Uni ja kindel päevakava
Unepuudus süvendab depressiooni sümptomeid. Samas on see ka üks keerulisemaid rutiine teismeliste puhul, sest just siin kipub distsipliin käest ära minema.
Soovitused: 8–10 tundi und, kindel magamamineku aeg, ekraanide vältimine enne und
Mindfulness ja stressi vähendamine
Meditatsioon, hingamisharjutused ja teadvelolek ehk Mindfulness aitavad noorel rahuneda, vähendada ärevust ja paremini toime tulla negatiivsete mõtetega. Ka 5–10 minutit päevas on kasulik.
Loominguline eneseväljendus
Kunst, muusika ja kirjutamine aitavad teismelistel tundeid väljendada: joonistamine, päeviku pidamine, muusika loomine või kuulamine, kirjutamine
Taimsed preparaadid ja toidulisandid
Mõned toidulisandid (nt omega-3, D-vitamiin, probiootikumid, safraniga preparaadid, liht-naistepuna) võivad toetada meeleolu.
❗ Hoiatus: taimseid antidepressante (nt naistepuna) ei tohiks teismelised kasutada ilma arstiga konsulteerimata.
Abitelefonid ja ressursid
Kui sina või sinu laps vajab abi, on Eestis olemas tasuta ja usaldusväärsed teenused:
Kiire abi Hädaabi: 112 (kui on oht elule või tervisele)
Laste ja noorte abi Lasteabi: 116 111 (24/7, tasuta) 🔗 https://www.lasteabi.ee
Emotsionaalne kriisiabi Eluliin: 655 8088 🔗 https://www.eluliin.ee
Vaimse tervise nõustamine Peaasi.ee – tasuta vaimse tervise testid, nõustamine ja vestlus 🔗 https://www.peaasi.ee
Ohvriabi Ohvriabi telefon: 116 006 🔗 https://www.palunabi.ee
Lisaks tasub pöörduda:
koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi poole
perearsti poole
kohaliku noortekeskuse või vaimse tervise teenusepakkuja poole
Abi küsimine ei ole nõrkus – see on hoolimine.

