Mida peaks teadma piimhappebakteritest?
Ei ole olemas hĂ€id ja halbu baktereid – on bakterid mida on liiga palju vĂ”i bakterid mis paiknevad valest kohas. Yves Delatte
Sissejuhatus
Meie planeedil elab ĂŒle 7 miljardi inimese, mikroorganisme aga 5 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 ehk 5×1030, seda on sama palju kui korrutada kogu meie universumis olevad tĂ€hed 5 miljoniga. Bakterid on igal pool meie ĂŒmber, nad on meie peal ja meie sees. NĂ€iteks kodutolmus eksisteerib ligi 9000 erinevat tĂŒĂŒpi bakterit ja seenorganismi. Et mĂ”ista bakterite imelisust ja keerukust, vÀÀrib mainimist fakt, et neil on 100 korda rohkem geene kui inimestel ja nad oskavad edastada sĂ”numeid. Seega, kas hetkel peas on ĂŒldse Sinu enda mĂ”tted, vĂ”i sunnib Sind teatud viisil kĂ€ituma vĂ”i mĂ”ne toidu jĂ€rele haarama Sinu sees elav ja eksisteeriv vĂ€ike bakterite mikrokosmos?
Soolefloora ja sealsed bakterid pakuvad suurt kĂ”neainet ja ĂŒha enam teadustöid tĂ”estavad kui olulised bakterid on ja iga pĂ€ev avastatakse, et nende tĂ€htsus on tunduvalt suurem kui arvatud.Sooleflooras elavad bakterid toodavad meie kehas meile olulisi toitaineid ja vitamiine, aitavad lagundada toitu, kaitsevad meid patogeensete bakterite eest ja treenivad immuunsĂŒsteemi. Meie soolestik on koduks enam kui 100 000 000 000 000 (kvadriljonile) mikroorganismile.
Seega kui sooleflooras puudub Ă”ige tasakaal vĂ”ib ĂŒsna kindlalt öelda, et ka meie organismis tervikuna on midagi paigast Ă€ra. Ăheks lihtsaks indikaatoriks on meie vĂ€ljaheide. TĂ€napĂ€eval on ĂŒha rohkem juttu, et inimeste bakterikooslus pigem kahaneb kui kasvab. RÀÀgitakse tervislikust elustiilist ja arukalt ravimite tarvitamisest, kuid aeg ajalt teevad stress, haigused ja elukeskkond oma töö ja me vajame seespidist toetust. JĂ€rgnevalt kirjutamegi, mida Sa peaksid silmas pidama, kui soovid enda seedesĂŒsteemi piimhappebakteritega toetada.
1. Bakteri tĂŒvi
1.1 TĂŒve pĂ€ritolu
Bakteritoodete ehk probiootikumide ehk piimhappebakterite puhul on vÀga oluline asjaolu kust ning kellelt need pÀrinevad. Reeglina pÀrinevad bakterid piimatööstusest, inimestelt vÔi loomadelt.
Rida teadustöid on vĂ€lja selgitanud, et inimeste epiteelrakkudele kinnituvad nii inimspetsiifilised, kui ka loomadelt pĂ€rit tĂŒved, kuid selle vahega, et inimspetsiifiliste tĂŒvede koloniseerimise tase on tunduvalt kĂ”rgem, kui loomadelt pĂ€rit tĂŒvedel. Samuti on selgunud, et inimspetsiifilised tĂŒved on vastupidavamad sapphapetele vĂ”rreldes teiste tĂŒvedega. See on aga vĂ€ga heaks tĂ”estuseks, et inimspetsiifilised bakterid kohanevad inimese soolestikus paremini kui muu pĂ€ritoluga bakterid.
Ka Biolatte looja Yves Delatte on uurinud pea pool sajandit erinevaid baktereid ning nende koostoimimist ja mĂ”ju inimesele ning on kirjeldanud, et inimspetsiifilised bakterid kinnituvad meie soolestiku limaskestale paremini. Ta on vĂ”rrelnud kinnitumise edukust tĂ”mbelukuga ehk et lukk töötaks, peavad selle mĂ”lemad pooled ideaalselt teineteisega sobima. Inimspetsiifilistel tĂŒvedel on paremad eeldused tĂ”husamaks toimimiseks ja mĂ”juks, sest nende rakuseinad on geneetiliselt kohandunud peremeesorganismi ehk inimesega.
Kuna inimestele sobivad bakteritĂŒved on spetsiidilised ja mesofiilsed (kasvavad 37 kraadi juures), sobivad nende rakuseinad inimese limaskestadega ja nende efektiivsus on vĂ”rreldamatu. Inimestele sobivaid baktereid ei ole vaja panna happekindlatesse kapslitesse, sest bakterid on maohappele ja sapile vastupidavad.
1.2 TĂŒved ja nende omavaheline sobivus
Enne kui tĂŒvesid kapslisse kokku panna, tuleb neid uurida laboris, et kindlaks mÀÀrata tĂŒvede vastupidavus ning nende omavaheline kokkusobivus ja sĂŒmbiootilisus. Samuti tuleb uurida ka tĂŒvede sobivust tĂ€iteainega. Kui on tuvastatud kokkusobivad tĂŒved ja tĂ€iteained, testitakse leitud bakteritĂŒvesid eri immuunsĂŒsteemidega inimestel, et olla veendunud toote toimimises.
Kindlasti tuleb jĂ€lgida ka seda, et tootesse ei oleks lisatud liiga palju erinevaid tĂŒvesid. Kapslisse kokku pandud tĂŒved peavad teineteisega sobima, et nad ei hakkaks omavahel ruumi pĂ€rast konkureerima. Et tagada bakterite kolooniate moodustamise vĂ”ime, peab baktereid olema ka tĂŒve kohta piisavas koguses (10E9). Kui tootes on liiga palju erinevaid tĂŒvesid, siis lisaks omavahelisele konkureerimisele, on ĂŒhte liiki tĂŒve baktereid kapslis liiga vĂ€he, sest tavamÔÔtu kapslisse lihtsalt ei mahu neid palju.
KokkuvĂ”te: et saada tootest enda organismile maksimaalset kasu, siis tuleks tarbida inimspetsiifiliste bakteritega probiootikume, jĂ€lgida, et tĂŒvesid ei oleks liiga palju ning erineva tĂŒve pĂ€evane kogus 10E9 CFU (kolooniat moodustuv ĂŒhik).
2. Kontsentratsioon
Ideaalne bakterite hulk pÀevases annuses peaks olema 10E9 CFU ehk miljard bakterit pÀeva kohta, vastasel juhul ei suuda bakterid soole limaskestale kinnitumiseks endale muult sooleflooralt eluruumi vÔita.
Tihti vĂ”ib toodete pakenditel lugeda uskumatult suuri koguseid (nt 10E10 CFU), lĂ€hemal uurimisel selgub, et on jĂ€etud mĂ€rkimata kogus, kus on selline arv baktereid – on seda kapslis, pĂ€evases annuses, kogu purgi peale, kilos toormaterjalis vĂ”i hoopis tootmisprotsessi alguses. Seega, eksitamise vĂ€ltimiseks tuleks hoolega jĂ€lgida mida toote etiketile tegelikult mĂ€rgitud on.
Kontsentratsioon alla 10E8 CFU kohta ei ole tĂ”hus. Selle asemel vĂ”iks sĂŒĂŒa juba mahepĂ”llumajandusest ostetud jogurtit.
3. Stabiilsus
Juba bakterite tootmisprotsess on vÀga oluline. Odav, kuid laialdaselt kasutatav on bakterite tsentrifuugimine.TsentrifugaaljÔud aga hÀvitab vÀga suure osa bakteritest ning kapslisse satub juba eoses vÀga suur hulk surnuid baktereid. Bakterite filtreerimine on kallim, kuid tagab bakterite ellujÀÀmise. Filtreerimist kasutavad vaid vÀga vÀhesed tootjad, muuhulgas kasutatakse seda meetodit Biolatte toodete valmistamisel.
Lisaks sellele tuleb bakteritele luua kapslisse ideaalne keskkond. Parimaks niiskustaseme protsendiks on alla 4%. Ăle 4% niiskustaseme juures bakterid aeg ajalt aktiveeruvad, kuid kuna neil pole kapslis piisavalt toitu nad surevad. Seega vedelikes, geelides on elusbakterite hulk olematu ning toode ei avalda seedesĂŒsteemile oodatavat mĂ”ju.
Ăle 10E9 CFU/g pole bakterid stabiilsed, vĂ€lja arvatud temperatuuril alla â30 °C. Bakterid kontsentratsiooniga 10E8 CFU/g on kĂŒll stabiilsed, kuid kĂŒllalt tĂ”husad ainult siis, kui manustada neid ĂŒle 10 grammi pĂ€evas.
Blisterpakendisse pakendamine hÀvitab protsessis kasutatava kuumuse tÔttu 80% bakteritest. Tabletti valmistades hukkub pressimise ja temperatuuri tÔttu 95% bakteritest.
4. TĂ€iteaine
Kuna inimesel on kasu vaid elus bakteritest, peab tootmisprotsessi taga olema teadlik ning teaduslik tegevus, mis tagab vajalikud tingimused bakterite elus pĂŒsimiseks. Bakteri ja tĂ€iteaine koosmĂ”ju tuleb kontrollida toote pH ja efektiivsuse suhtes. Samuti peab tĂ€iteaine olema segatud vĂ”imalikult lihtsalt. Kui segus on liiga palju aineid, siis toote efektiivsus vĂ€heneb.
Tihti lisatakse toodetesse suhkru kĂ”rvalsaadusi, nagu probiootilist inuliini vĂ”i fruktooligosahhariidi (FOS), mille eesmĂ€rk on edendada bifidobakterite kasvu sooles. Kuna inuliin soodustab ka kahjulike bakterite kasvu ja soolestik sisaldab bakterite elutegevuseks vajalikku toitu ehk erinevaid kiudaineid, siis ei ole inuliini lisamine tootesse otstarbekas. Samuti vĂ”ib inuliini ja fruktooligosahhariidide lagunemisel eralduda soolestikku metaani ja sĂŒsinikdioksiidi, mis vĂ”ivad kĂ”rvaltoimetena pĂ”hjustada kĂ”huvalu ja iiveldust.
Probiootilistesse toodetesse ei ole vaja lisada ka vitamiine ja muid koostisaineid, sest need ei anna bakteritootele lisavÀÀrtust. Nende lisamisel suudetakse lihtsalt toote tootmiskulusid vĂ€hendada ja sellega ka kasumit suurendada, sest bakterite arv vĂ€heneb muude koostisainete arvelt. Bakterisegud, kuhu on lisatud mineraale, vitamiine ja inuliini, ei ole tĂ”husad, sest reaalsuses ei pĂŒsi koostisosad seedesĂŒsteemis koos ning vĂ€idetud ĂŒhistoimimist (sĂŒnergiat) ei toimu. Lisaained tunduvad etiketil veenvad, kuid toote mĂ”ju on marginaalne, hoolimata sellest, et in vitro (laboritingimustes) tulemused on head.
Tavatarbija on andnud tootjale suure usalduskrediidi, et tootja on tegutsenud toote arendamisel ja tootmisel heas usus. Toidulisandite tootmist ja markeerimist ei ole nii rangelt seadustega reguleeritud kui ravimitööstuses ning see annab tootjale ĂŒpriski suure mĂ€nguruumi.
5. Kas tootja testib oma tooteid sÔltumatutes laborites?
Ka testimisel on palju erinevaid vÔimalusi. MÔned tootjad testivad kontsentreeritud valmissegusid, mida kapslisse pannes hiljem lahjendatakse. Stabiilsust tuleb jÀlgida, aga algusest lÔpuni ehk ka sellisena millisena toode jÔuab lÔpptarbijani ning ideaalis testida veel parim enne kuupÀeva lÀhenedes.
Isegi siis kui toote valmistamise etappides on kindlaks tehtud, et tootes on palju elujĂ”ulisi bakterid, ei nĂ€ita ĂŒkski katseklaasi katse, mis toimub inimese organismis- kui kiirelt bakterid paljunema hakkavad, kas ja kuidas epiteelrakkudele kinnituvad ja kolooniaid moodustavad jne. See kĂ”ik sĂ”ltub selle konkreetse inimese tervislikust seisundist, tema stressitasemest, toitumisest ja ĂŒldse elustiilist. Erinevatele inimestele vĂ”ivad erinevad tooted mĂ”juda erinevalt ja konkreetse probleemi korral on alati mĂ”istlik pöörduda terapeudi poole, kes oskab probleemile lĂ€heneda individuaalselt.
Tuleb meeles pidada, et bakterid on elusorganismid ja eluks vajavad nad sobivat keskkonda. Meie organismile ei ole mittemingisugust kasu kui sööme sisse surnud baktereid.
Allikas: www.haerm.ee
Piimhappebaktereid leiab Looduspere poes