Beebi areng

/Beebi areng

Beebi areng

did%20olaf%20lapsega.jpg

 Beebi vanus Õpitud võimed (enamus oskab) Algavad võimed (umbes pooled oskavad) Edasijõudnud võimed (vähesed oskavad)
 1 kuud tõstab  peadjälgib  liikumistnaeratab
 vastab helidele Oood ja aad naerab
 vaatab näkku eraldab musta ja valget värvi hoiab pead 45-kraadise nurga all
 2 kuud teeb hääli – kuristab ja kraaksub naeratab, naerab hoiab pead kindlalt
 jälgib liikumisi hoiab pead 45-kraadise nurga all oskab raskust jalgadele nihutada
 hoiab peab lühikest aega püsti liigutused muutuvad sujuvamaks tõstab peab ja õlgasid
 3  kuud naerab kiljub, kuristab, teeb hääli keerab ennast valju heli poole
 hoiab pead kindlalt tunneb teie häält paneb käed kokku, haarab mänguasjade järele
 tunneb teie nägu ja lõhna tõstab peab ja õlgasid oskab ennast keerata
 4 kuud hoiab pead üleval hoiab mänguasja käes imiteerib rääkimist – emme, issi
 oskab raskust jalgadele nihutada haarab asjade järele esimene hammas võib tulla
 häälitseb, kui temaga räägite oskab ennast keerata osaliselt võib alustada lisatoiduga
 5 kuud eraldab erksid värve keerab ennast uute häälte poole võib istuda lühikest aega ilma toeta
 oskab ennast keerata tunneb oma nime paneb asju suhu
 mängib oma käte ja jalgadega osaliselt võib alustada lisatoiduga võib hakata võõrastama
 6 kuud keerab ennast häälte ja helide suunas haarab asju ja paneb suhuvõib alustada roomata või käpuli käia
 imiteerib hääli istub ilma abita kombineerib silpe ja lobiseb
 keerab ennast mõlemale poole võib alustada lisatoiduga tõmbab asju endale ligi
 7 kuud istub ilma abita ühendab silpe sõnade moodi seisab, kui kuskilt kinni hoiab
 haarab asjade järele hoogsate liigutustega alustab roomamist või käpuli käimist lehvitab hüvastijätuks
 imiteerib rääkimist, lobiseb lööb asju omavahel kokku
 8 kuud ütleb „emme“ või „issi“ mõlemale vanemale seisab, kui kuskilt kinni hoiab tõmbab ennast ise püsti millelegi toetudes ja käib ümber mööbli kinni hoides
 alustab roomamist või käpuli käimist käib käpuli kindlal sammul võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele, tangivõte
 paneb asju ühest käest teise näitab asjade peale žestidega väljendab oma soove
 9 kuud ühendab silpe sõnamoodi tõstab asju üles tangivõttega mängib plaksutamise mänge
 seisab iseseisvalt, kui kuskilt kinni hoiab käib ümber mööbli, kust saab kinni hoidaütleb „emme“ ja „issi“ õigele vanemale
 lööb asju omavahel kokku
 10 kuud lehvitab hüvastijätuks ütleb „emme“ ja „issi“ õigele vanemale seisab lühikest aega ilma kinnihoidmata
 tõstab asju üles tangivõttega vastab oma nimele ja saab aru, kui öeldakse „Ei“ paneb asju millegi sisse
 käib käpuli kindlal sammul žestidega väljendab oma soove
 käib ümber mööbli, kust saab kinni hoida mängib plaksutamise mänge
 11 kuud ütleb „emme“ ja „issi“ õigele vanemale imiteerib teiste tegevust joob tassist
 mängib plaksutamise mänge paneb asju millegi sisse ütleb veel ühe sõna, peale „emme“ ja “issi“
 seisab lühikest aega ilma kinnihoidmata mõistab lihtsaid korraldusi kallutab ennast seistes ettepoole
 12 kuud  imiteerib teiste tegevust ütleb veel ühe sõna, peale „emme“ ja “issi“ kritseldab vahakriitidega
 lobiseb sõnamoodi lausetega teeb esimesed sammud kõnnib hästi
 žestidega väljendab oma soove mõistab ja vastab lihtsatele korraldustele ütleb veel kaks sõna, peale „emme“ ja “issi“

Tervislikud beebitoidud

Beebi pudrud ja müslid

Piimaasendajad

 

LAPSE LELULAEGAS

Arendavad ja kauakestvad mänguasjad

Dr. Sally Ward raamatu “Terane laps” põhjal

I ELUAASTAKS

l Kuni 3. elukuuni:
– liikuvad kontrastsete värvitoonidega lelud, mida lapsel on hea vaadata;
– lihtsad kellukesed ja muusikariistad, mida lapsel on hea kuulata;
– eredavärvilised esemed, mida on kerge kätte võtta ja ohutu suhu pista;
– stimuleerivalt mõjuvad erineva tekstuuriga esemed, nt lihtne kangatükk

l 3.- 6. elukuuni:
– rõngas- ja peegelkrõbistid, -kõlistid ja -kõristid;
– rippuvad/riputatavad lelud;
– pehmed klotsid, pallid, lelud

l 6.- 9. elukuuni:
– kõigutatavad lelud, nt “jonnipunn”;
– üllatust peitvad lelud;
– veerevad kõristid, vurrid;
– lastepeegel ja tegevuskeksus;
– klotsid, karbid, paber

l 9.- 12. elukuuni:
– pehmed mänguloomad;
– puust mänguautod;
– nukuvanker, nukunõud, nukuhari ja -kamm;
– klotsid, pliiats, paber;
– pulga otsa lükitud rõngastest torn;
– üksteise sisse mahtuvad topsid;
– heli tekitavad lelud (kellukesed, kastanjetid, marakaa, ksülofon, trumm jne.)

II ELUAASTAKS

l 12.- 16. elukuuni:
NB! Otsusta tõepäraste mänguasjade kasuks, mida laps saab kasutada nukkudega mängides või täiskasvanute tegevust jäljendades (mitte lendavad autod ega rääkivad rongid).

            Uurimismängu jaoks:
– lükatavad mänguasjad, nt nukuvanker, -käru vms;
– järeleveetavad lelud;
– jämedad rasvakriidid;
– lihtne sobitamismäng, nt memo, puzzle vms;
– uued häält tegevad mänguasjad, nt trumm, ksülofon, marakaa, kastanjetid vms;
– pulgad või kuulid ja mänguhaamer nende sisselöömiseks.

            Etendamismängu jaoks:
– mängutelefon;
– lihtne suur nukk ja mängukaru koos voodi, voodipesu ja nukuriietega;
– lihtne rong;
– lennuk;
– köögiriistad;
– koristamiskomplekt jm majatarbed.

l  16. – 20. elukuuni:
Laps oskab juba asju kasutada sümbolitena, samas innustavad teda ikka realistlikud lelud.

            Etendamismängu jaoks:
– nukunõud ja mängutoit;
– mängutolmuimeja;
– väikesed nukud;
– nukuvanker, voodi ja voodiriided, vann ja vanniasjad;
– mänguautod jt sõidukid.

           

            Uurimismängu jaoks:
– erinevad anumad ja esemed veemängude jaoks;
– kõige lihtsamad mosaiikmängud;
– alus või kast erinevate pulkade/klotside sobitamiseks.

l  20. – 24. elukuuni:
Uurimismängu jaoks:
– anumad veega mängimiseks, nt pudelid pritsimiseks;
– lihtne rull ja nuga mängutaigna jaoks;
– käru või veoauto liivakasti jaoks;
– üksteise sisse mahtuvad topsid vms;
– suur pildidoomino;
– värvide kokkusobitamise mäng;
– suured kokkusobitatavad klotsid;
– mõni uus heli tekitav mänguasi, pill vms;
– mõni uus üllatust peitev mänguasi.

            Suhtlus- ja etendamismängu jaoks:
– poekott;
– triikraud ja -laud;
– pesukäsn ja hari;
– loomaaia- ja taluloomad;
– garaaz sõidukitega;
– nukumaja koos mööbliga.

III ja IV  ELUAASTAKS

l  3. – 4. eluaastani
Uurimis- ja loovmängu jaoks:
– savi,
– plastiliin,
– näpuvärvid,
– voolimismass,
– vildikad,
– käsnad värvimiseks,
– templid jt trükkimisvahendid,
– siidpaber,
– mõni keerulisem puzzle,
– suured kastid õuemängudeks,
– tühjad tuubid, kastid, karbid jne,
– taimed ja lillesibulad,
– lindude söögimaja,
– siidiussid, liblikakookonid, kullesed jms.

            Kujutlusmängu jaoks:
– realistliku välimusega nukud,
– mängumaja,
– väikesed majad, puud ja nukud liivaga mängimiseks,
– kostüümid, nt arsti, tuletõrjuja jms rõivad,
– kiik- või kepphobu,
– talu või loomaaed alusel,
– põrandale laotatav teedekaart.

            Ühismängu jaoks:
– lauamängud, nt Tsirkus, pildidoomino, pildiloto, Reis ümber maailma jne,
– mängukaardid lihtsate kaardimängude jaoks,
– keegel.

AEG EDASI – siis ollakse juba tublid muusikud ja meisterdajad -> vaata muusikariistad ja meisterdamistarbed.

Didyslingsinivalge.jpg

KAISUS LAPS ARENEB

Kaisus olemine hoiab terve

Teaduslikud uuringud kinnitavad, et lapsed, keda hoitakse palju kaisus, süles, kõdistatakse ja silitatakse, ei haigestu nii tihti kui need lapsed, kes vähe kehalist kontaktio saavad. Põhjus: kaisus olles eraldab keha õnnehormooni oksütosiini, mis tugevdab immuunsüsteemi kaitsefunktsioone.

Kaisus lõõgastub

Silitustega taandub stress. Lapsed hüppavad ja jooksevad päeva jooksul nagu pallid ringi, nad on motoorsed ja äärmiselt pingul. Õrnad puudutused vahepeal taandavad pinged. Ajule saadetakse signaal, et , et nüüd on maharahunemise aeg, närviühendused sulguvad ja keha lõõgastub.

Kaisus kaob igavus

Päevas on hetki, kus lapsed ei oska oma ajaga mitte midagi peale hakata. Sellistel igavuse hetkedel aitab last õrn paitus või peamassaz. Suurajule saadetakse signaal “Ergutus” ja mänguideed lausa potsatavad välja, nagu küpsed õunad puu otsast.

Kaisus saab enesekindlaks

Kui last regulaarselt kaissu võtta, aitab seee teda ennast kindlalt tunda. Eriti lasteaia vanuses on lastel tihti palju hirme – pimeduse, kollide ja nõidade ees. See pole midagi ebatavalist, tuleks aga sellegipoolest tõsiselt võtta. Ebakindlatel hetkedel on emme või issi kaisus turvaline ning annab lapsele sisemist jõudu, mis omakorda tugevdab lapse eneseväärikust ja kindlustunnet.

Kaisus on tasakaal

Kui lapsed tahavad sülle, ei tähenda see, et nüüd peavad vanemad kõik oma päevased tegevused sinna paika jätma. Tihti piisab vaid mõnest minutist kallistusest, et laps tunneks, et on armastatud. Väike padjasõda või suur musi – ning maailm on taas korras. Lapsed ei suuda aga leppida eemale tõukamisega sellistel hetkedel. Kui laps ronib issi sülle või ripub ema seelikusabas, siis on tal lähedust vaja just PRAEGU.

Kaisus olemine teeb sümpaatseks

Lapsed, kes saavad piisavalt lähedustunnet kogeda, tunnevad suurt kokkukuuluvustunnet ka teistega. Nad teavad, et võivad inimesi usaldada ja teistele toetuda. Ei teki outsideri ehk kõrvalejäetuse tunnet. Sellest on eriti kasu lastel hiljem suhteid luues. Täiskasvanud, kes on lapsena piisavalt läheduse osaliseks saanud, on võimelised oma kiindumust ja armastust nii tundma kui ka väljendama.

 

Ergonoomilised lapsekandmisevahendid

 

2017-03-21T13:42:39+00:00