Rasedus, ravimtaimed ja toit

/Rasedus, ravimtaimed ja toit

Rasedus, ravimtaimed ja toit

ENNE RASEDUST

Plaanipärasel lapsesaamisel on see eelis, et juba enne rasestumist saab tegeleda oma keha lapsekandmiseks ettevalmistamisega. Selliselt käitudes oleme valmis nii psüühiliselt kui füüsiliselt, mis meie tavapärast kõikuvat tervist vaadates polegi nii väike asi.

Kõigepealt peaks paar kuud enne plaanitud rasestumist tegema läbi maksa puhastumise. Selleks võib teha täispaastu, aga ka ainult korrapärasest maksa puhastavate ravimtaimede kasutamisest on kasu. Maks ja veri on omavahel tihedas koostöös ja nende puhastamiseks sobivad raudrohi, võilille juur, saialill ja nõges. Piisab 2-3 nädalast, kui üht nendest taimedest kasutada päevas näiteks 1-2 klaasi. Samuti võib maksa puhastamiseks teha spetsiaalselt maksa teed. Ka neerude puhastamine on väga tähtis, sest hiina meditsiin viitab neerude ja geneerilise pärandi ühendusele. Praegusel ajal väga levinud laste allergiaid võiks näiteks selline puhastus vähendada. Neerude puhastamiseks sobivad võilille leht, raudrohi, kaseleht, angervaks, punane ristik, linnurohi, orasheina juur jne. Allalaaditud fail

RASEDUSE AJAL

Arvestada tuleks sellega, et ravimtaimed on ka ravimid ja nende kasutamisel raseduse ajal võivad olla ettearvamatud tagajärjed. Soovitav on pidada nõu arstiga ning kasutada ravimtaimi pigem vähe kui palju. Väga tähtis on hoopis raseduseaegne toitumine.

Näiteks porgand soodustab loote kasvu ja arengut. Vajalikku kaltsiumi ja teisi imelisi aineid saab kapsast ning hapukapsast. Tavalisest hoolikamalt tuleks jälgida poest toitu ostes E-de ja muude lisaainete olemasolu, sest lisa- ja säilitusained on raseduse ajal suisa ohtlikud. Tõeliselt vajalik oleks just raseduse ajal tarbida vaid mahetoitu. Õnneks on võimalik seda hankida mitmetest erinevatest loodustoodete poodidest.

Kui aga mahetoitu ei õnnestu leida, tuleks lähtuda põhimõttest, et kodumaine on siiski söödavam, kui kaugetelt maadelt imporditu ja tugevalt säilitusainetega töödeldu. Kaltsiumi, räni, tsingi ja E-vitamiini olemasolu ja tasakaalu peaks laskma arsti juurest välja selgida – neist ainetest ei tohiks raseduse ajal puudus olla.

Vere kvaliteeti aitavad tõsta nädalased kuurid üks kord kuus: mustsõstra mahl ja marjad, kibuvitsamarja tooted (tee, siirup), mustikas, lehtkapsas (mahl, salat). Nõgest võib samuti kasutada, aga vähe – kuur kõige rohkem 2-3 päeva ning siis kuu aega vahet (nõges võib põhjustada emaka kokkutõmbeid, seega need, kellel on selleks kalduvus, peaks kindlasti nõgese kasutamisest loobuma). Jalgade turseid saab vähendada järgmistest taimedest jalavannidega: angervaks, kaseleht, nõges. Samal ajal tasub juua ka teed põdrakanepist või võilille lehtedest.

Külmetuse puhul võib tarvitada väikese annusena (1-2 tassi) ja lühikese aja jooksul (1 nädal) purpur-siilikübara

ürditeed. Tarvitada võib ka sibulat või küüslauku. Palaviku korral juua angervaksa teed ja jõhvikamorssi või -mahla, süüa mustsõstramarju. Kõha ja palavikku leevendavad hästi ka teed melissist ja mesiputke ürdist, kõrge vägiheina õitest, alltee lehtedest ning kuusekasvudest.

Rasedusarmide profülaktikaks on hea kõhupiirkonda määrida erinevate naturaalsete võide või külmpressõlidega.

Ka kõhukinnisus võib sageli rasedaid kimbutada. Sel puhul aitab õige, tasakaalustatud toit, mis sisaldab palju kiudaineid. Toitudes oleks hea kasutada palju maitsetaimi, sobivad näiteks aed-harakputk, till, apteegitill, köömen ja koriander. Ei tohi tarvitada peterselli (võib tekitada aborti). Hästi aitavad ka need toidud, kus on palju kaltsiumi ja räni. Juua tuleb piisavalt, söögiaegade vahepeal, mitte koos toiduga.

Rasedustoksikoosi puhul aitab vaevusi vähendada kõrvits. Parim on süüa seda toorelt, näiteks kõrvitsa-õunasalatina. Teedest on head sidrunmelissi tee 3 korda päevas enne sööki lühikest aega, samuti vaarikamarja- või münditee koos teekummeliga. Ka B-rühma vitamiinid, eriti B6 ja C-vitamiin aitavad, kuid nende puudus organismis tuleks välja selgitada koos arstiga. Iiveldust võib tekitada ka praetud toitude söömine. Mõnedel naistel on iivelduse korral pakkunud kergendust mandlite (sisaldavad B-rühma vitamiine, vajalikku rasva ja valkaineid) söömine, kuid need peavad olema lisaaineteta! Paraku on kõik tavalistes toidupoodides müüdavad pähklid ja kuivatatud puuviljad töödeldud üsna paljude lisaainetega. Lahenduseks ongi siis kas ise korjata või osta ökopoest.

Ka kuivikute söömine iivelduse algamisel peaks aitama, eriti siis, kui peate voodist tõusma ja teata, et iiveldus peaks algama. Juua tasub päeva jooksul palju, aga vähe korraga. Mõnel naisel on ka tähtis süüa palju magusat, et ei tuleks veres järsku glükoosisisalduse langust. Kui rasedusaegne toksikoos on väga raske, s.t et kaal hakkab langema, kui tekivad suured vedelikukaod või ei tule piisavalt uriini, kui mitte miski, ka vesi ega mahl ei püsi sees umbes 4 tunni jooksul, tuleb minna kohe arsti juurde! Magamine raseduse ajal peab olema piisav, väsimuse korral on uni kõige parem päästja.

Vajalik on ka liikumine värskes õhus, millest parim on jalutamine. Tasapisi võiks harjutada ka kükkasendit – see aitab venitada alakeha lihaseid.

ENNE SÜNNITUST Nädal enne eeldatavat sünnituse tähtaega võib välist lahkliha hakata määrima naistepunaõliga või spetsiaalse lahklihaõliga – see aitab vältida sünnituse käigus tekkida võivaid rebendeid. Naistepunaõli puhul muidugi liialdada ei tasu, sest punel on emakakokkutõmbeid soodustav mõju. Sama õliga tasub määrida ka rinnanibusid.

Toitumise poole pealt vältige enne sünnitust raskeid ja rasvasid toite. Enne sünnituse algust varuge endale valmis ürditeed, näiteks järgmine segu: 2 osa naistenõgest, 2 osa münti, 1 osa hiirekõrva ja 1 osa kikkaputke – taimed segada omavahel ning tee neist valmistada tavalisel kombel, magustada võib meega, mis suurendab veelgi selle rahustavat mõju.

Sünnituse algamisel oleks hea täielikumaks lõõgastumiseks kasutada vannisolemist, soojas vees ei tundu ka valud nii hullud. Vann on eriti soovitatav juhul, kui sünnitus kulgeb aeglaselt. Vannivette võib lisada ürditõmmist, näiteks kummelit. Sünnituse ajal võib hõõruda alaselga naistepunaõliga, samuti võib selle õliga määrida välist sünnitusteed (toimib ka võidena). Mother breastfeeding her baby in a field of purple flowers

PÄRAST SÜNNITUST

Naistepunaõliga võib välist sünnitusteed määrida ka pärast sünnitust – nii taastuvad vigasaanud närvilõpmed kiiremini. Õliga võib määrida ka tervet kõhtu. Alaosa loputatakse iga päev veega, millesse on lisatud 40 tilka kas naistepuna- või kummelitinktuuri. Kui pärast loputust koht kipitab, määrige sinna pehmendavat õli: kummel, saialill või naistepuna. Ka kortslehe tee joomine pärast sünnitust aitab tekkinud haavadel paraneda.

Piimaerituse suurenemiseks tuleks alustada nõgese, köömne, tilliseemne, apteegitilli või aasristiku tee joomist. Nõgest on hea võtta ka seetõttu, et see tugevdab luustikku. Imiku gaaside profülaktikaks tuleb emal vältida järgmisi toiduaineid: kapsas, sibul, hernes, leib, kohv, šokolaad ja juust.

Rinnanibusid tuleb hoolega hoida, määrida kasvõi sidrunimahla või astelpajuõliga. Rinnapõletiku vältimiseks peab rinnad alati tühjaks saama ning neid tuleb hoida soojas. Hästi aitab soe teelehemähis. Sõltuvalt aastaajast tehakse see kas teelehe mahlast, mahlaseks hõõrutud teelehest või kangest teeleheteest. Pärast sünnitust lähevad mõnikord juuksed lahti. Hiina meditsiini järgi on siin tegemist neerude ülekoormusega ja hormonaalse tasakaalu muutusega. Seega tuleb hoida neere. Võib teha sooje ürdimähiseid, milleks sobivad taimed on raudrohi, saialill, võilille leht ja nõges. Samade taimedega võib teha ka jalavanne.

Juuste loputusvette lisatakse kanget nõgesetõmmist. Sünnitusjärgse masenduse korral peab abiks olema kogu pere, eriti abikaasa. Sobib kopsude ja neerude akupunktuuripunktide massaaž. Tähelepanu tuleks pöörata ka pere teistele lastele, et nad uue ilmakodaniku saabumise läbi liialt tähelepanupuuduse ega armukadeduse pärast ei kannataks.

RAVIMTAIMED, MIDA SOBIB KASUTADA RASEDUSE AJAL Naat (soovitav söökiks), aniisi-hiidiisop, kortsleht, sibul, küüslauk, alltee, till, aed-harakputk, takjajuur, must aroonia, kaer, peet, kaseleht, raps, kanarbik, köömen, kummel, juursigur, arbuus, koriander, kurk, kõrvits, porgand, orasheina juur, põdrakanep, angervaks, apteegitill, maasikas, päevalill, astelpaju, kalanhoe, iminõges, lääts, lina, kassinaeris, meliss (kuid väikese annusena ja 3-4 päeva), mündid, mesiputk, oliivipuu, jõhvikas, kuusekasvud, hanijalg, mustsõstar, kibuvitsamarjad, murakas, vaarika viljad, pihlakas, maisi juuksed, mustikamari, kõrge vägiheina ja üheksavägise õis, põlduba, viinamari.

RAVIMTAIMED, MIDA EI TOHI KASUTADA RASEDUSE AJAL Raudrohi, kalmus, maarjalepp, tokkroos, aaloe, rebashein (amaranth), kikkaputk, seller, leesikas, mädarõigas, sidrunpuju, koirohi, estragon, neemipuu, kirikakar, kukerpuu, bergeenia, kurgirohi, kivimünt, saialill, hiirekõrv, kibepipar, rukkilill, vereurmarohi, maltsad, kaneel, viirpuu, kõrvitsaseemned, sidrunhein, porgandi leht, purpur-siilikübar (võib tarvitada vaid vesitõmmisena ja lühiajaliselt), eukalüpt, tatra ürt, apteegitilli eeterlik õli, odra vesitõmmis, humal, naistepuna, iisop, kasekäsn, kadakas, loorber, lavendel, sookail, veiste-südamerohi, salat-kress, leeskputk, lutshern, piparmünt, aed-monarda, naistenõges, vürtsbasiilik, pune, jänesekapsas, ženšenn, pronksleht, petersell, aniis, männikasvud, teeleht, riitsinusõli, rosmariin, vaarika leht, salvei, piparrohi, nelk, ingver, neitsikummel, võilille juur ja leht (tarvitada ettevaatlikult), nõmm-liivatee (hoiduda suurtest annustest), aed-liivatee, pärnaõis (tarvitada ettevaatlikult), paiseleht, nõges (tarvitada vähe ja lühikest aega).

MITTE ANDA IMIKUTELE JA VÄIKELASTELE Nurmenukk (juur, leht, õis), pajukoor, varemerohi (ka väliselt), mungalill, pohlaleht, palderjan.

Kasutatud materjal:

  • http://www.biore.ee/rasedus-ja-ravimtaimed.html

Loe lisa ka siit aktiivse raseduse ja sünnituse kohta

2017-04-20T13:39:16+00:00