Kohalik hooajaline: maitsvad ja tervislikud kuusevõrsed

/Kohalik hooajaline: maitsvad ja tervislikud kuusevõrsed

Kohalik hooajaline: maitsvad ja tervislikud kuusevõrsed

dsc7503 Kuusk on Eesti üks vanimaid asukaid. Umbes 11 000 aastat tagasi (pärast viimast jääaega) jõudis ta siia. Tuli ja jäi. Kuusk on aidanud inimest külmetuse ja reuma vastu, haavade ravimina, ta saadab meid kõige pühalikemais toiminguis.

Märkimata ei saa jätta ka jõulukuuse osa meie pidulikes traditsioonides – jõulukuusk on aidanud ja aitab tänapäevalgi tugevdada inimeste hingelist seisundit, hoida elujõudu ja lootust tulevikku.

Kuuseokkad on rikkad askorbiinhappe poolest (400 mg%), neis leidub raua-, kroomi-, vase-, alumiiniumi- ja mangaanisoolasid, eeterlikke õlisid ja parkaineid. Viimaste toime on mikroobidevastane, mistõttu kuuseokkateed kasutatakse ägedate või krooniliste hingamisteede põletike korral.

Praegu on looduses aeg, kus tasub kuusevõrseid varuda ja säilitada ka sügis-talviseks hooajaks. Õrnad kuusevõrsed on nii pehmed, et neid võib niisamagi õues jalutades põske pista või maitsvale kevadisele salatile raputada. Peenestatud kuusevõrsetega võib maitsestada ka tavalist joogivett – kui võrsed lisada veekannu, imab vesi kasulikud ained endasse.

Samuti võib kuusevõrsetest valmistada siirupit, mida sobib kasutada nii köharavimina, kurguvalu peletajana kui ka erinevate toitude maitsestajana. Eriti hästi sobib kuusevõrsesiirup kokku liharoogadega, eriti ulukilihaga, samuti sobib seda lisada teele, kohvile ja muudele jookidele, näiteks boolile.

Kuusekasvude eripära seisnebki selles, et neis on nii vesi- kui rasvlahustuvaid ühendeid – vesikeskkonda lahutuvad ühed, rasvolluse koostisesse kanduvad üle aga teised ained. Siit ka põhjendus, miks neid saab edukalt kasutada eri koostisega toidu ja joogi rikastamiseks. Peenestatud kuusekasve saab lisada nii toiduõlile kui ka lahjendatud äädikale – eri omadustega keskkondadesse lahustuvad võrsetest valikuliselt mitmed ühendid, andes toiduõlile või äädikale erilise värvuse, aroomi ja maitse.

Kuusevõrsesiirup Pane peenestatud kuusevõrsed ja suhkur kihiti kokkupressitult purki ning jäta mõneks nädalaks seisma. Suhkru toimel eemaldub võrsetest vesi koos selles lahustunud aintega, selle tulemusena lahustub ka suurem osa suhkrust ning siirupi algmaterjal ongi käes. Samuti võib siirupi valmistada aurutades kuusevõrseleotis kokku samas koguses suhkruga.

Kuusevõrsetega maitsevõi Haki taluvõi sisse peotäis kuusevõrseid, need annavad võile mõnusa hapuka maitse. Maitsesta vähekese meresoola ja meega. Mesi ei lase võil rääsuda ja ka võrsed ei saa koheselt närbuma hakata – seega säilib meega kuusevõrse-maitsevõi oluliselt kauem. Enne esimest maitsmist peaks selline või külmikus maitsestuma vähemalt veerand tundi.

Kuusevõrsepesto Purustatud kuusevõrsetest, juustust, pähklitest, maitsetaimedest, soolast ja õlist saab valmistada pestolaadset kastet. Maitsestada võin ka meega.   Kasutatud materjal:

  • A. Paju “Aed ja mets kui apteek”
  • http://naine24.postimees.ee/2726540/ideid-kuidas-suua-kuusevorseid
  • http://www.eestiloodus.ee/artikkel2804_2787.html
  • http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/tarbijauudised/erkrohelised-okkatupsud-toidulaual.d?id=64532916
2014-10-17T17:39:33+00:00